L, 25.03.2023

Lendoravate päästmine: kas loomad saavad 15 uut kaitseala?

Lendoravate päästmine: kas loomad saavad 15 uut kaitseala?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lendorav.
Lendorav. Foto: Tõnu Laasi

Keskkonnaameti ette valmistatud määruse eelnõu järgi on kavas võtta kaitse alla 15 uut lendorava püsielupaika ning muuta 10 olemasoleva püsielupaiga piire. Lisaks on plaanis muuta lendorava püsielupaikade piiranguvööndi kaitsekorda. Määruse kehtestamisel suureneb lendorava püsielupaikade pindala 1614 ha võrra.

Lendorav on kriitiliselt ohustatud I kaitsekategooriasse kuuluv loomaliik, kelle levila on viimasel sajandil oluliselt vähenenud ja kes praegu asustab veel vaid Virumaa ja Põhja-Jõgevamaa vanu metsi. Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade kaitse tagada kaitstavate alade moodustamisega. «Heas seisundis elupaigad on lendorava säilimiseks meie looduses üks olulisemaid eeldusi, mistõttu tuleb need pesametsa hoidmiseks kaitse alla võtta. Elupaikade järjest tõhusam kaitse on pidurdanud liigi arvukuse langust ning koos muude kaitsekorralduslike tegevustega võib loota arvukuse aeglast tõusu. Lendorav, kellest on kujunenud üks looduskaitse sümboleid, on pärjatud ka 2023. aasta looma tiitliga. Seepärast on mul hea meel, et just käesoleval aastal saame rohkem selle liigi kaitsele mõeldes ära teha,» oli keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra optimistlik.

Kehtiv kaitstavate alade võrgustik ja püsielupaikade kaitsekord ei taga lendorava säilimist meie looduses, mistõttu alustas keskkonnaamet 2020. aastal uute püsielupaikade kaitse alla võtmise ettevalmistamist. Lisaks kavandati lendorava püsielupaikade kaitsekorra muutmist, et vältida raiete negatiivset mõju just lendorava kaitseks moodustatud aladel – liigi püsielupaikades.

Kaasamiskirjad arvamuste ja ettepanekute saamiseks saadeti kõigile asjasse puutuvatele maaomanikele, kellelt oodati ka ettepanekuid, kuidas saaks riik püsielupaikade moodustamisega seotud piiranguid paremini kompenseerida. Teavituskirja said ka vastavad kohalikud omavalitsused. «Kaasamise käigus püüdsime leida kompromisse, mis arvestaksid nii maaomanike kui lendorava huvidega. Mitmel juhul see õnnestus,» ütles Vakra. Kompenseerimisettepanekud edastati keskkonnaministeeriumile.

Lendorava püsielupaikade pindala suureneb eelnõu alusel 1614 ha võrra, sellest 651 ha sihtkaitsevööndina ja 964 ha piiranguvööndina. Sihtkaitsevöönd on range kaitsekorraga, kus on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, kuna nende tegevuste tulemusena häviksid lendorava pesametsad. Piiranguvööndi kaitsekord on leebem, olulise piiranguna on kavandatud uuendusraiete keeld.

Sihtkaitsevööndites saab määruse kinnitamisel taotleda erametsatoetust 134 eurot hektari kohta aastas, piiranguvööndites kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Praegu, kui määrus on veel töös, saab aprillikuus kavandatavates püsielupaikades Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu taotleda toetust kuni 60 eurot hektari kohta aastas.

Sel nädalal esitas keskkonnaamet täiendatud määruse eelnõu keskkonnaministrile kinnitamiseks.

Lendorava levikut piirabki eeskätt elupaigaks sobivate vanade metsade vähesus ja killustatus, suureks ohuks on lageraied lendoravate elupaikades ja nende vahetus läheduses. Oluline on säilitada ka elupaikade vaheline sidusus – metsakoridorid elupaikade vahel, mis võimaldavad loomadel ringi liikuda ja paarituda. Liikumiskoridore säilitatakse lisaks kaitstavate alade võrgustikule riigimaal väljaspool kaitstavaid alasid.

Täpsemat infot lendorava elupaiganõudluse, ohutegurite ja kavandatavate kaitsekorralduslike tegevuste kohta saab liigi kaitse tegevuskavast, mis on kättesaadav Keskkonnaameti veebilehel.

Märksõnad
Tagasi üles