NEW SCIENTIST ⟩ Ootamatu ravivõte võib inimkonna dementsusest päästa

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Kui teil on auto, olete ehk märganud, et selle mootor kipub ajaga oma tõhusust kaotama. Mida rohkem sellega sõita, seda rohkem kütust hakkab sama teekonna läbimiseks kuluma, kuni lõpuks muutub see nii jõuetuks, et vajab füüsilist tõuget isegi väikesest künkast üles liikumiseks.

Selgub, et sama kehtib ka inimaju kohta. Mikroskoopilised struktuurid nagu mitokonder, mis on olemas igas ajurakus, on sõna otseses mõttes meie mõtete ja tunnete mootorid. Vananedes on neil üha raskem meie vaimse tegevuse toetamiseks piisavalt energiat toota. Mis veelgi hullem, sarnaselt vanale autole, mis endast suitsupilvi maha jätab, hakkavad rakkude jõujaamad tekitama jäätmeid, mis meie ajusid aeglaselt mürgitavad. See tähendab, et rikkis mitokondrite talitlushäired võivad olla paljude kõige laastavamate ajuhaiguste, sealhulgas Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, Huntingtoni tõve ja mootorneuroni haiguse ehk amütroofse lateraalskleroosi (ALS) põhjuseks.

Selle neurodegenratsiooni «suure ühendteooria» järgi saaksime oma aju tervislikku eluiga pikendada, kui oma neuronitele läbi nende jõujaamade taastamise tuge pakuksime. See hüpotees on juba tagant tõuganud mõnda põnevat uut ravimeetodit vanusega seotud ajuhaiguste leevendamiseks ning mitme ravimikandidaadi toime kohta käivad praegu uuringud. Mõned teadlased otsivad isegi võimalust terveid mitokondreid vananevatesse ajudesse «ümber istutada», et neile uuesti jõudu anda. «Kui auto osi pidevalt vahetada, võib see igavesti vastu pidada,» ütleb USAs Texases asuva Houstoni terviseteaduste ülikooli neuroloog Claudio Soto. «Mis juhtub siis, kui püüame rakkudega sama teha?» küsib ta. Kuigi see kõlab ehk üsna hullumeelselt, on juba lootust andvaid märke, et nii lihtsalt see toimida võibki.

Neurodegeneratsioon on tohutu tervisekoorem ja maailma rahvastiku vananedes muutub see probleem üha tõsisemaks. Viimaste hinnangute järgi põeb maailmas 2050. aastaks dementsust, mille peamine põhjus on Alzheimeri tõbi, umbes 152 miljonit inimest. Arvatakse, et Parkinsoni tõbi, kuigi vähem levinud, mõjutab elu jooksul ühte inimest 37 kohta. Kuigi mõned ravimid võivad sümptomeid leevendada ning aeglustada nende ja mõnede teiste neurodegeneratiivsete haiguste progresseerumist, töötavad teadlased meeleheitlikult nende keeruliste seisundite parema mõistmise nimel.