Tartu Ülikooli masintõlkemootori arsenalis on 23 soome-ugri keelt

Vasakult Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlased Lisa Yankovskaya, professor Mark Fišel ja Maali Tars. Foto: Henry Narits

Tartu Ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituudi teadlased on ülikooli masintõlkemootorit Neurotõlge täiendanud liivi, komi ja vepsa keele ning 14 väiksema soome-ugri keelega. Enamik neist on avalikus tõlkemootoris kättesaadavad esimest korda – Google’i ega teiste tõlketeenuste abil neid ei leia.

Emakeelepäeva puhul avalikkuse ette toodud 17-keelse täiendusega toetab Neurotõlge 23 soome-ugri keelt. Enesestmõistetavalt on olemas eesti, soome ja ungari keel, 2021. aastal hakati Tartus katsetama võro, põhjasaami ja lõunasaami keelega ning tänaseks on nimekirja lisandunud liivi, võro, päriskarjala, aunuse, lüüdi, vepsa, põhjasaami, lõunasaami, Inari saami, koltasaami, Lule saami, komi, permikomi, udmurdi, mäemari ja niidumari, ersa, mokša, mansi ja handi keel.

Milleks väikeste keelte jaoks üldse masintõlget tarvis on? TÜ arvutiteaduste instituudi keeletehnoloogia teaduri Lisa Yankovskaya sõnul vajavad neid esmalt filoloogid ja teised huvilised, et keelt õppimata tekstidest ja rahvaluulest aru saada.