:format(webp)/nginx/o/2023/03/13/15195178t1hba7b.jpg)
Eesti Teadusagentuur väljastas Cybernetica vanemteadurile Peeter Lauale neljaks aastaks 769 600 euro suuruse uurimisgrandi, millega hakkab Laud juhtima kolmest uurimissuunast koosnevat teadusprojekti, mis keskendub digitaalse identiteedi tõendite nõrkadele lülidele.
«Digitaalsed identiteedisüsteemid on meie ühiskonna nurgakivi. Selliste süsteemide funktsionaalsuste võimalikult laiaulatuslik levitamine võimaldab eemaldada nõrgad lülid ja parandada süsteemi privaatsusomadusi. Lisaks võib see võimaldada identiteete paremini digitaliseerida,» kommenteeris Laud uurimistööd.
Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste valdkonna juht Helen Post selgitas, et uurimistoetuste eesmärk on toetada kõrgetasemeliste teadus- ja arendusprojektide läbiviimist ning taotlusi hindavad rahvusvahelised eksperdikomisjonid. «Hea meel on tõdeda, et Eestis on maailmatasemel teadlasi, nagu Peeter Laud, kes panustavad teaduse arengusse just uurimistoetuse abil,» lisas ta.
Grandiprojektis on kolm peamist uurimissuunda. Esimeses uuritakse, kuidas digitõendeid on võimalik välja anda ja kasutada viisidel, mis on kasutajate jaoks võimalikult privaatsed. Selleks kasutatakse krüptograafilisi tehnoloogiaid, eriti nullteadmustõestusi, et kasutajal oleks võimalik sõltuvale osapoolele (st serverile) avaldada enda kohta ainult seda, mis sõltuva osapoole jaoks oluline on. «Usume, et nende tehnoloogiate loomisel on palju kasu nullteadmustõestuste kompilaatorist, mille loomise ja arendamisega oleme Cyberneticas juba ligi kolm aastat tegelenud,» ütles Laud.
Laud koos meeskonnaga töötab grandiprojektis välja protokollid, milles osalemiseks peab kasutaja mingil hetkel rakendama oma privaatvõtit. Nende võtmete haldamine on mittetriviaalne ning õiged viisid selleks võivad sõltuda konkreetsest protokollist. Võtmete turvalisemaks haldamiseks võib kasutada lävikrüptograafiat ehk SplitKey-ga sarnanevaid meetodeid.
Grandiprojekti teine uurimissuund keskendubki nende meetodite väljapakkumisele, seda ka postkvantturvaliste protokollide jaoks. Cybernetica poolt patenteeritud SplitKey tehnoloogia on kasutusel näiteks Smart-ID jaoks.
Grandiprojekti kolmas suund uurib, kuidas isiku identiteet kujuneb ja kuidas elektroonilise identiteedi haldus saab neid kujunemisviise ära kasutada.
«Toetudes mõttele, et identiteet on atribuutide kogum, arutame, kuidas need kogumid saavad üksteise kohta midagi väita ja kuidas nende väidete tõeväärtust hinnata,» sõnas Peeter Laud.
«Kogu maailm liigub digiidentiteedi lahenduste suunas, et muuta kodanike, teenusepakkujate ja valitsusasutuste toimetamist väärtuslikumaks. Digiidentiteedi üks lahutamatu osa on privaatsus ning teadustöö nullteadmustõestuses on suureks panuseks esmaklassiliste digiidentiteedi lahenduste loomises,» sõnas Cybernetica digiidentiteedi tehnoloogiate osakonna juhataja Michael Buckland. «Peetri töö lävikrüptograafias on juba andnud häid tulemusi privaatvõtme kaitsemeetmetele. Kuna liigume postkvantkrüptograafia suunas, siis just tänu Peetri uurimustele saame luua uudseid ja murdmiskindlaid kaitsemehhanisme. Saab vaid rõõmuga tõdeda, et Peetri teadustöö Cyberneticas on läbimurdeline ning meie konkurentsivõime üks alustalasid, tänu millele saame tulevikukindlaid digiidentiteedi tehnoloogiaid luua Eestis ja kogu maailmas.»
Peetri uurimishuvid koonduvad programmeerimiskeele semantika ja privaatsust säilitavate arvutuste ümber. Doktorikraadi omandas ta 2002. aastal Saksamaal Saarbrückenis asuvas Saarlandi ülikoolis. Ta on töötanud Cyberneticas alates 1998. aastast ning ka Tartu Ülikoolis, kus on praegu külalisprofessor ning on avaldanud üle 70 eelretsenseeritud uurimistöö.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)