«See on täiesti teistsugune teadusprojekt, me pole varem kunagi selle poole pealt energiatõhususe teemasid vaadelnud,» selgitab Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar. Projekti on kaasatud lisaks inseneridele ka sotsiaalpsühholoogid.
Inimeste mõjujõud on suur!
«Me uurime põhjuseid, mis takistab inimestel energiasäästu ja –tõhususe meetmeid rakendamast. Teema on kergelt seotud ka energiavaesusega, kuid see ei ole põhiline põhjus. Vaesus ei tähenda, et inimene ei püüaks leida võimalusi, et energiakuludelt kokku hoida. Pigem vastupidi,» lisab ta.
Inimeste panust energiatõhususe ja -säästu eesmärkide täitmisel ei saa teadlaste sõnul alahinnata. Otse vastupidi, tihti on just inimesed see käivitav jõud, mis suudab mõjutada muutusi ühiskonnas. Lihtsamaid energiasäästu nippe ja võimalusi teab igaüks – alates hõõgpirnide vahetamist energiatõhusate LED valgustite vastu kuni hoone soojustamiseni.
Mis projektiga on tegemist?
Pole saladus, et ka lihtsamate energiatõhususe ja –säästumeetmete levimine ühiskonnas võtab aega. Seni on linnapildis väga palju soojustamata hooneid, vanu välja vahetamata aknaid, kasutatakse kehva energiaklassiga seadmeid või toimitakse muul viisil energiat raiskavalt.
Miks see nii on ja kuidas jõuda muutusteni, seda uuribki Tallinna Tehnikaülikooli nutikate kaugküttelahenduste ja kasvuhoonegaaside emissioonide keskkonnamõju integreeritud hindamise uurimisrühm Põhjamaade Energiaagentuuri teadusprojektis koos Riia Tehnikaülikooli, Läti Ülikooli ja Rootsi Kuningliku Tehnikainstituudiga.
Oma panuse andsid ka ettevõtted
Projekti esimeses osas tegeleti energiatarbijate identifitseerimisega ning analüüsiti, millised on need ühised tunnused, mis ühendavad energiatõhususe ja –säästu meetmete suhtes skeptilisi inimesi. Küsitleti ka kohalikke omavalitsusi, energiaettevõtteid, finantsasutusi ja korteriühistuid. Kõige väärtuslikumat infot suutsid sealjuures pakkuda korteriühistud, kes puutuvad projekti sihtrühmaga kõige rohkem kokku.