:format(webp)/nginx/o/2023/03/07/15185278t1h7b9a.jpg)
2015. aastal võeti ÜRO tippkohtumisel vastu 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki. Vahepeal on eesti keeles säästva arengu asemel rohkem «kestlik» areng ütlema hakatud ning käima läinud ulatuslik rohepööre. Eesti vanim ülikool ühendab eri teadusharude jõud, et leida inimese heaolu ja looduse taluvuspiiride tasakaalupunkt.
Eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis (TÜ) sündinud kestliku arengu keskus üritab Eesti kestlikku arengut mõtestada ja leida vajalike muutuste jaoks sobivaid lahendusi. Keskuse juhataja ning sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Kelleri sõnul vajab edukas rohepööre valdkondadeülest koostööd - just seda keskus korraldama hakkabki.
/nginx/o/2023/03/07/15185218t1h4f27.jpg)
Erinevate valdkondade teadlased tegelevad kestlikkuse teemadega Eestis tublisti, kuid sageli tehakse seda kitsalt oma valdkonna piires. «Kestliku arengu keskuse eesmärk ongi tuua eri valdkondade eksperdid kokku, et pakkuda ühiskonna ees seisvatele keerukatele probleemidele lahendusi, mis sünnivad tihedas valdkondade vahelises koostöös,» selgitab Keller.
Keskuse juhi sõnul ootab meie ühiskonda ees põhjalik muutus ning praeguses olukorras on oht, et Eesti piirdub rohepöördega tehnoloogia ja majanduse vallas, ent laiem pilt läheb kaotsi. «Rohepööre on elulaadi muutus ja see vajab ka ulatuslikku kommunikatsiooni ning Eesti elanikega koostöös töötavate argilahenduste otsimist, millele saavad kaasa aidata just teadlased.»
10-liikmelisest ekpertkogust ja juhatajast koosneva keskuse tuumik ühendab TÜ eri teadusvaldkondade (sotsiaalteadused, humanitaarteadused, loodus- ja täppisteadused ja meditsiiniteadused) ja kahe muuseumi esindajaid, kes kaasavad keskuse töösse vastavalt vajadusele oma erialaseid kolleege.
Kestliku arengu keskusel on neli peamist sihti:
Kestliku arengu keskuse juhataja ning sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller.
Erakogu
TÜ ajakirjas Universitas Tartuensis avaldatud intervjuus jagavad Marigit Keller ja looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus mõtteid sellest, milline on ülikooli roll kliimakriisi lahendamises.
Ajakirja tegevtoimetaja Tiia Kõnnussaar uuris teadlastelt:
Mida siis ikkagi teha, et ka sõnapaar kestlik areng ei muutuks bürokraatlikuks ja tähendusest tühjaks?
Margit Keller: Üldiselt on meie kommunikatsiooniruum täis lihtsustusi ja aldis emotsionaalsetele lühisõnumitele. Teistpidi, kommunikatsiooniruumi infomullides kuuleme ja näeme seda, mida kuulda ja näha tahame, ning algoritm aitab sellele kaasa. Mida meie oma keskusega saame teha? Esiteks oleme teaduspõhised – meil on uuringud ja faktid, kõva pind all. Teiseks edendame väärikat arutelukultuuri.
Asko Lõhmus: Mulle tundub, et sõnade tähendust hakatakse ühiskonnas üldjuhul muutma konflikti tulemusena. Võib-olla on konflikt selles, et rohepööre on teatud mõttes ülalt tulnud, hierarhiline põhimõte ja seda hierarhiat liigutavad vähemalt kaks osalist, kes on tihedalt seotud: poliitiline ja majanduslik võim.
Selle sõna äralörtsimiseks on ka majanduslik võim palju teinud, kui «rohelisena» reklaamitakse midagi, mis teaduslikus mõttes sellele ei vasta. Edasi hakkab toimima ühiskondlik protsess, mis võib lõppeda nagu nõukogude ajal: kõik vaatavad televiisorist uudiseid, aga keegi neid eriti ei usu.
Loe, millest teadlased veel rääkisid.
Keskuse roll on anda dialoogi loomise kaudu lisandväärtus eri teadusvaldkondades sündinud ideedele, et pakkuda avalikkusele neist paremat sünteesi. «Et edaspidi ei peaks ikka ja jälle näiteks ökoloogid vastama küsimustele, mille lahendamine kuulub ühiskonna- ja majandusteadlaste valdkonda, vaid aitaksime selle arutelu juba ülikooli sees ära pidada ja avalikus arutelus võiks siit edasi liikuda,» lisab Keller.
See teeb kestliku arengu keskusest koostööplatvormi nii teadlastele, tudengitele kui ülikoolivälistele partneritele ja avalikkusele, et kestlikkuse ülikeeruka ja mitmepalgelise teemaderingi ümber arutelu pidada ja lahendusi otsida.
Kestliku arengu keskusega saab lähemalt tutvuda siin.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)