Kas rohevesinikust saab Eesti tööstuse tulevik?

Foto: Alexander Limbach via www.imago-images.de

Riik uurib vesiniku kasutamise võimalusi Eestis ja arendab tehnoloogiaid, et aidata kaasa keskkonda enim koormavate sektorite rohestamisele.

Keskkonnaminister Madis Kallas, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan allkirjastasid 3. märtsil Eesti vesiniku teekaardi. Sellega soovib riik anda tööstusele ja teadlastele kindlust, et on valdkonna arendamisest huvitatud.

Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul võiks vesinik tulevikus aidata vähendada kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkoguseid. «Meie eesmärk on liikuda fossiilsetelt kütustelt puhtamatele lahendustele. Vesinikul võib siin olla oma roll,» ütles keskkonnaminister. «Näiteks võiks rohevesinikku toota taastuvenergiast, mis jääb üle tarbimisest. Nii oleks ka selle hind soodne.»

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on veendunud, et kui meretuuleparkide ja päikesepaneelide paigaldamine kulgeb ennustatud mahus, siis jääb toodetud elektrist üle ka vesiniku tootmiseks. «Vesinikutehnoloogia areneb kiiresti ja sellel võib olla roll energia salvestajana ja sisendina tööstuses või transpordis. Et praegu on veel selle potentsiaali isegi raske hinnata ja strateegilisi valikuid teha, siis on Eesti vesiniku kasutuselevõtu uurimiseks alustanud pilootprojektidega.»

Euroopas pälvib vesinik tööstuse ja transpordi süsinikuheite vähendamiseks palju tähelepanu. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan rõhutas, et Eesti peab selle enda kasuks tööle panema. «Eesti ettevõtetel on suur potentsiaal vesinikul põhineva tehnoloogia arendamiseks ja juba praegu on mitu ettevõtet, kes arendavad elektrolüüsereid ja kütuseelemente vesiniku tootmiseks. Selliste tehnoloogiate järele lähiaastatel nõudlus ainult kasvab,» rõhutas Järvan.

Ühtekokku on riik kavandanud vesiniku tootmise tehnoloogiate ja tarneahelate arendamiseks eraldada Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest järgmise viie aasta jooksul ligikaudu 120 miljonit eurot.

Vesiniku teekaardi koostamine algatati 2021. aastal. Visioonidokument põhineb 2021. aastal tehtud vesinikuressursside kasutamise uuringul ning SEI Tallinna koostatud vesiniku teekaardi ettepanekul.

Teekaart vaadatakse vastavalt vajadusele üle iga kolme aasta järel.