Tšornobõli tuumaelektrijaama lähistel elavad sajad hüljatud koerte järeltulijad

Koerad Tšernobõli tuumaelektrijaama kahjustatud neljanda reaktori juures, Ukrainas Tšernobõlis 20. aprillil 2018. Foto: Gleb Garanich

1986. aasta tuumakatastroofi järgselt mahajäetud Tšernobõli linnas elab täna mitmesajapealine metsistunud koerte populatsioon, mis sai alguse hüljatud lemmikutest.

Aastatel 2017-2019 veterinaaride poolt kogutud 302 koera vereproovide DNA-analüüs näitas, et 2600 km2-s radioaktiivses keelutsoonis elavad koerad, on aastakümneid teistest koerte populatsioonidest isoleeritud olnud.

Teadlased leidsid ka, et 1980. aastatel Nõukogude Liidus levinud hirm, et koerad rändavad elektrijaamast kaugemale ja hakkavad radioaktiivset materjali levitama, oli asjatu. Elektrijaamale kõige lähemal elavad koerad on geneetiliselt eristatavad ka vaid mõne kilomeetri kaugusel elavatest sugulastest.

Leid on esimene samm suuremas projektis, mille eesmärk on kindlaks teha, kuidas on koerad pidanud kohanema, et ühes meie planeedi kõige radioaktiivsemas piirkonnas ellu jääda. Kuna koerad on suured ning suhteliselt pikaealised imetajad, kelle toitumine kattub osaliselt inimeste toiduvalikuga, võiks Tšernobõlis elavate koerte uurimine pakkuda vihjeid ka selle kohta, kuidas säärases keskkonnas elamine inimesi mõjutaks.

Koer Ukrainas Tšernobõli tuumajaama lähedal mahajäetud Pripyati linnas 28. märtsil 2016. Foto: Gleb Garanich

Ukrainas kestva sõja tõttu jõuab Tšernobõlisse senisest vähem turiste, kelle toidujäänused olid üheks sealsete koerte toiduallikaks. Veel sellel aastal Tšernobõlisse täiendavaid andmeid koguma asuvad teadlased kardavad, et see on koerte arvukust tugevalt mõjutanud.