NEW SCIENTIST ⟩ Paljudel kroonilistel haigustel on pika Covidiga oluline ühisosa

Mitu viiruste põhjustatud kroonilist haigust tekitab pidevat väsimust. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Miljonid inimesed üle kogu maailma on pika Covidi all kannatanud, mõne sümptomid on tänaseks juba mitu aastat kestnud. Kuigi juhtumite nii suur arv on erandlik, siis see krooniline häda iseenesest ei ole seda mitte.

Tegelikult on pikk Covid vaid üks paljudest kroonilistest haigustest, millest vähemalt mõne võivad vallandada erinevad infektsioonid, enamasti viirused. Kuivõrd huvi pika Covidi vastu on järjest suurenenud, on sellealased pingutused aidanud meil paramini mõista, mis mõnda neist seisunditest põhjustada võib – tänu sellele teame näiteks parimini, mis on herpesviiruse roll entsefalomüeliidi ehk kroonilises väsimuse sündroomi (KVS/ME) juures, kuni erinevate viiruste võimalike mõjudeni fibromüalgia tekkimisel. Viimane seisund põhjustab kroonilist valu kogu kehas, samuti muid sümptomeid nagu väsimus.

Pika Covidi pandeemia ulatus on vapustav. Hiljutine mitme uuringu analüüs, mida juhtis New Yorgi patsiendiuuringute kolledži teadlane Hannah Davis, hindas «konservatiivselt», et 10 protsenti kõigist SARS-CoV-2 viiruse põhjustatud nakkustest lõppeb pika Covidiga. Arvestades asjaolu, et Covid-19 juhtumeid on kinnitatud 755 miljonit, tähendab see vähemalt 75 miljonit pika Covidi juhtu.

Pikk Covid põhjustab väga erinevaid sümptomeid, sh ajuudu, õhupuudust ja pingutusjärgset halba enesetunnet. Miks see täpselt tekib, pole teada, kuid võimalikke põhjuseid on mitu. Paljudel pika Covidi all kannatavatel inimestel on tegelikult pidevad immuunsüsteemi häired – olgu see siis üleaktiivsus või allasurutus – ning see võib paljudele sümptomitele juba iseenesest hoogu juurde anda. Mõnedel patsientidel on täheldatud ka mikroskoopilisi trombe, mis võivad väiksemaid veresooni blokeerida ja kahjustada. See võiks ka patsientide väsimust selgitada. Ja mõnel inimesel võibki koroonaviirus organismi jääda.