Uuring: 70 protsendil noortest on kõige tähtsam seade nutitelefon

teadus.postimees.ee
Copy
Õppimine kolib aina enam paberilt digitaalsetesse keskkondadesse, eriti aga mobiilidesse ja videosisu juurde, näitab uuring. Pilt on illustreeriv.
Õppimine kolib aina enam paberilt digitaalsetesse keskkondadesse, eriti aga mobiilidesse ja videosisu juurde, näitab uuring. Pilt on illustreeriv. Foto: energepic.com / Pexels

Teadlased leidsid uuringus, et noored õpivad kõige enam mobiiliga ja kasutades videot. Paber hakkab uuel põlvkonnal tagaplaanile jääma.

Universitat Oberta de Catalunya (UOC) e-õppe innovatsioonikeskuse (eLinC) uuring tegi ülevaate noorte digitaalse sisu tarbimise põhilistest suundumustest. Tulemused näitavad seda, mis ongi aimatav ja kardetav: mobiiltelefon on 70 protsendi 14–35-aastaste inimeste jaoks peamine vahend digitaalse sisu jälgimiseks.

Uuringus juhitakse tähelepanu sellele, et digitaalne sisu hajutab selle vanuserühma tähelepanu, paberil sisu tarbimine soodustab rohkem keskendumist. UOC digitaalse sisu tarbimise uuringust selgub, et inimeste tähelepanuvõime on langenud viimase 15 aastaga 12 sekundilt 8,2 sekundile. Samuti panevad meie keskendumisvõime proovile sellised vahendid, nagu mobiiltelefonid, millega suheldakse enam kui 150 korda päevas.

«On üsna ilmne, et rööprähklemine vähendab meie efektiivsust. Samas näeme ka seda, et noored kasutavad oma otsustusvõimet, et valida erinevate seadmete, andmevormingute ja kanalite vahel olenevalt sellest, mida nad tahavad saavutada,» selgitas eLinCi analüüsiekspert ja uuringu koordinaator Guillem Garcia Brustenga. 

Iga viies tahab saada «suunamudijaks»

Uuringu esimeses etapis analüüsisid ja võrdlesid teadlased 111 digitaalse sisu näitajat, et selgitada välja sisu tarbimist mõjutavad tegurid ja mõista suuremaid trende, koguda andmeid noorte käitumise kohta ja mõista haridusliku sisu taga olevat loogikat.

Teadlased leidsid, et õpilased, kellel oli kõige rohkem keskendumisraskusi, eelistavad õppimiseks ja enese täiendamiseks just videovormingus sisu. Kolmandik neist soovib olla teiste mõjutajateks ja iga viies arvab, et temast võiks saada professionaalne «suunamudija».

Kõik see mõjutab ka vaimset tervist

UOC uuring tõstab esile digitaalse sisu ülekasutamise mõju selle vanuserühma vaimsele tervisele.

20 protsenti noortest kogevad unetust, 40 protsenti aga ütlevad, et kasutavad internetti, et üle saada üksindustundest. 81 protsenti kannatab nomofoobia all (hirm nutiseadmest ilma jääda). Mälu halvenemist põhjustab aga nn Google´i sündroom ehk meeldejätmise asemel on lihtsam otsitavat lihtsalt guugeldada.

UOC uuring digisisu tarbimise kohta vanuses 14–35 toob samuti esile tähelepanuvõime vähenemise, mis mõjutab teadmiste omandamist. Koostöös Accenture´iga läbi viidud uuringus proovitakse kohandada õppematerjalide loomist uute info tarbimise harjumustega.

Põlvkondade vahel on suured erinevused

Uuringu teises etapis viidi läbi kvalitatiivne uuring hariduse ja psühholoogia ekspertide ning Hispaania ja Mehhiko õpilastega, tehes nendega intervjuusid.

Need näitasid, et kõik põlvkonnad pole kaugeltki ühesugused.

Z-põlvkond (sündinud 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses) eelistab pigem füüsilist kui virtuaalset suhtlust – 78 protsenti neist usub, et õpetajal on õppimises ja arengus väga oluline roll.

Samas Y-põlvkond (sündinud 1980ndate algusest 1990ndate lõpuni) otsib paindlikkust, mida pakuvad isejuhitavad ja 100-protsendiliselt digitaalsed andmevormingud.

Loe uuringu kohta lähemalt siit.

Tagasi üles