Antarktikas on tänavu merejääd rekordiliselt vähe

Antarktika merejää. Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

USA teadlased avaldasid nädala alguses, et Antarktika merejää kahanes möödunud nädalal tõenäoliselt rekordväikseks. Nii vähe pole merejääd selles piirkonnas mõõtmisajaloo jooksul veel tuvastatud ning teadlased kardavad, et see võib kuni märtsi lõpuni veelgi kahaneda.

Colorado Boulderi ülikooli lume- ja jääuringute keskus (NSIDC) teatas, et Antarktikas oli 21. veebruaril merejääd vaid 1,79 miljonit ruutkilomeetrit. Seda on 136 000 ruutkilomeetri võrra vähem, kui viimase antirekordi ajal 2022. aastal, mis oli hoolimata La Niña jahutavast mõjust mõõtmisajaloo rekordiliselt viies või kuues soojem aasta.

Siiski rõhutavad NSIDC teadlased, et see hinnang on vaid esialgne, sest jää võib sel hooajal veel sulada. Oma lõpliku hinnangu jää ulatuse kohta on nad lubanud avaldada märtsi lõpuks.

Sulav merejää paljastab paksemad šelfiliustikud, mis Antarktika mandrijääd lainete ja kõrgemate temperatuuride eest kaitsevad. Mandrijää sulamine tõotaks katastroofilist meretaseme tõusu, merejää sulamine meretasemele aga suurt mõju ei avaldaks, sest see massiiv on juba vees. Kuid see tooks endaga kaasa hoopis teise probleemi – valge merejää peegeldab kuni 90 protsenti päikesekiirgusest tagasi kosmosesse, kuid tume vesi hakkaks seda hoopis sarnases ulatuses neelama. See annaks globaalsele soojenemisele veel hagu juurde.

Seni on Antarktika Arktikast kliima muutumisele paremini vastu pidanud, kuid ka sealne merejää kahenemine on teinud teadlased murelikuks, et globaalne soojenemine on viimaks ka sealset jääd mõjutama hakanud. Lõplike järelduste tegemiseks kulub aga veel mitu aastat.