See igapäevane abivahend võib tervisele ohtlik olla (1)
Tualettpaber on ootamatu potentsiaalselt kahjulike «igaveste kemikaalide» allikas reovees üle maailma ning võib kanalisatsiooni kaudu muldadesse leostuda, selgub kolmapäeval avaldatud uuringust.
Need nn igavesed kemikaalid on per- ja polüfluoritud alküülühendid ehk PFASid, mida leidub näiteks kosmeetikatoodetes, nakkekindlates köögitarvetes ja veekindlates rõivastes. Neid seostatakse mitut tüüpi vähkidega, südame-veresoonkonnahaigustega, viljatusega ja laste arenguhäiretega.
PFASe leidub pinnases ja vees üle maailma ning nagu selgub kolmapäeval avaldatud uuringust, siis üks oluline allikas, kust neid reovette satub, on tualettpaber. Teadlaste sõnul on PFASide vähendamine reovees ülimalt oluline, sest need kemikaalid võivad kahjulikud olla.
«Heitvett ja liigmuda kantakse tihti pinnasele ning uuringud on juba näidanud, et see võib olla üks viis, kuidas inimesed PFASiga keskkonnas kokku puutuvad,» kirjutasid teadlased ajakirjas Environmental Science and Technology Letters.
Kuidas need ained tualettpaberisse jõuavad? Mõned tootjad lisavad tselluloosi tootmisel puidule PFASe. Ka ümbertöödeldud tualettpaberit võib valmistada kiududest, mis on pärit PFAS-e sisaldavatest materjalidest.
Teadlased kogusid Põhja-Ameerikas, Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Lääne-Euroopas müüdavaid tualettpaberirulle ja võrdlesid neid proovidega USA reoveepuhastusjaamadest.
Peamised tuvastatud PFAS-id olid diasendatud polüflouralküülfosfaadid ehk diPAPid. Need on ühendid, mis võivad muunduda stabiilsemateks PFAS-ideks, näiteks perfluorooktaanhappeks, mis võib vähki tekitada.
Teadlased kombineerisid oma tulemusi ka andmetega teistest uuringutest, kus oli mõõdetud PFAS-ide taset kanalisatsioonis, samuti arvestati sellega, kui palju riikides inimeste kohta tualettpaberit kasutatakse.
Nad leidsid, et tualettpaber oli allikaks neljale protsendile reovees leiduvatele diPAPidele USAs ja Kanadas, 35 protsendile Rootsis ja kuni 89 protsendile Prantsusmaal. Põhja-Ameerikas võib see näitaja tegelikult väiksem olla, sest seal jõuab neid ühendeid reovette ka kosmeetikast, tekstiilist ja toidupakenditest.
Uuringus kasutati 2021. aasta novembrist 2022. aasta augustini kogutud tualettpaberiproove.
1940. aastatel kasutusele võetud PFASe tuntakse kui igavesi kemikaale, sest need püsivad meie kehas ja keskkonnas väga kaua. Kuigi nendega kokku puutumist on keeruline täielikult vältida, saab seda vähendada, kui vältida nakkekindlaid köögitarbeid, plekke ja vett tõrjuvaid materjale ning korralikult oma vett filtreerida.