/nginx/o/2023/03/01/15173532t1h4115.jpg)
Pärast infarkti soovitatakse inimestel oma südame tervist kerge treeninguga parandada. Nüüd näitavad uuringud, et kõrge intensiivsusega intervalltreening (HIIT) on ohutu treeningvorm peale infarkti või muud südamehaigust ja võib parandada füüsilist vormi kiiremini kui mõõduka intensiivsusega treening.
Gordon McGregor, kes tegutseb Ühendkuningriigi ülikoolihaiglates Coventry ja Warwickshire NHS Trust ja tema kolleegid uurisid 382 täiskasvanut, kes suunati südame isheemiatõvega või pärast hiljutist südameinfarkti või südamehaigusega seotud taastusravi keskustesse. Osalejate keskmine vanus oli 59 ja vähemalt kahe nädala jooksul polnud neil märke seisundi halvenemisest.
Mõned valiti juhuslikult tegema mõõdukat treeningut: 20–40 minutit pidevat treeningut trenažööril 60–80 protsendiga nende maksimaalsest aeroobsest võimekusest. Ülejäänud tegid HIIT-i, hoogsaid treeninguid, mille vahele jäid lühikesed puhkeperioodid. See hõlmas 1-minutilist harjutust velotrenažööril rohkem kui 85 protsendiga maksimaalsest võimsusest, seejärel 1-minutilist puhkust. Seda korrati kümme korda.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.
Mis on HIIT?
HIIT ehk High Intensity Interval Training ehk kõrge intensiivsusega intervalltreening on tänapäeval muutumas üheks populaarseimaks treeningviisiks, kuna nõuab vähe aega, kulutab kaloreid ning seda on võimalik teha pea igal pool.
HIIT treening pakub väljakutset enamasti kõikidele lihasgruppidele ning keha üleüldisele vastupidavusele. Treening koosneb lühikestest ning aktiivsetest perioodidest (30 sekundit kuni mõni minut), mille ajal pingutab kogu keha ning pulss on umbes 80 protsenti oma maksimaalsest võimekusest.
HIIT treeningu kestus sõltub treenija vastupidavusest ning tasemest, kuid üldiselt jääb see 15-60 minuti vahele. Nagu ka varasemalt mainitud, siis intervallide abil treenitakse ka keha vastupidavust erinevatele koormustele ehk VO2 taset, mis tähendab keha maksimaalse hapnikutarbimise suurendamist.
Allikas: Stebby
HIIT rühm näitas kardiorespiratoorse vormi suuremat paranemist, mõõdetuna maksimaalse hapnikutarbimise järgi treeningu ajal. McGregor ütleb, et see võib vähendada enneaegse surma riski umbes 15 protsenti.
Ühel osalejal tekkis HIIT seansi ajal valu rinnus ja tal diagnoositi ebaregulaarne südamerütm, kuid see ei olnud eluohtlik ega olnud tõenäoliselt treeninguga seotud, ütleb McGregor.
HIIT treeningu näiteid saad näha SIIT.
Kuidas infarkti ära tunda?
Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib.
Südameinfarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia (rinnavalu), mis on tavaliselt ülitugev ega möödu. Valu on enamasti intensiivne ja tema iseloom võib olla erinev: pigistav, rõhuv, põletav, suruv, terav, ängistav, tuim.
Sageli kaasneb higistamine, nõrkustunne, iiveldus, oksendamine, hingeldus, südamepekslemine ja tugev hirmutunne.
Infarktiga võib kaasneda nii vererõhu langus kui ka tõus.
Infarktieelseid sümptomid võivad tekkida juba päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas, hingeldus ning väsimus.
Loe rohkem: Oluline teada: kuidas tunda ära infarkti?
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.