/nginx/o/2023/03/01/15172011t1ha07b.jpg)
Tartu ülikooli säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald räägib Eesti Noorte Teaduste Akadeemia videoklipis, et kuigi metsade majandamist üritatakse serveerida kliimamuutusi pidurdava tegevusena, seovad põlismetsad rohkem süsinikku ja toimivad seega kliimamuutuste pidurdamisel efektiivsemalt.
«Vähestes allesjäänud põlismetsades on palju rohkem elurikkust kui majandatud metsades,» räägib Rosenvald videoklipis. «Metsade majandamist esitatakse kliimamuutusi pidurdava lahendusena. Tegelikult on kliimamuutuste pidurdamise seisukohast oluline hoida süsinikku seotuna. Looduslikes metsades hoitakse nii mullas kui ka elus ja surnud puidus rohkem süsinikku seotuna kui intensiivselt majandatud metsamaastikus – isegi arvesse võttes puittoodete süsinikuringkäiku.»
«Üleminekul majandatud ühevanuselisest ja -liigilisest puistust «loodusmetsale» võib küll teatud etapis olla suuri puid hõredalt ja palju surnud puitu – kuni kujuneb mitmekesine puistu. Kindlasti on majandamata metsad oluline osa komplektist hoidmaks erinevaid metsadega seotud väärtusi. Siiski ei ole esmatähtis mitte see, et mets oleks majandamata, vaid et metsamaastikus oleks piisavalt elupaiku ja ka liikumisvõimalusi metsaelustikule, samamoodi puhke-, seene- ja marjametsi inimestele,» selgitab Rosenvald.
Säästliku metsanduse põhimõtete järgi võib metsade majandamine toimuda seega piirides, mis tagavad looduse vajadused.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)