NEW SCIENTIST Mälukaotus, kliimamuutused ja nooremad konkurendid - loe, mis paare viimasel ajal lahku ajab

, New Scientist, kaasautor
Copy
Pingviinid. Pilt on illustreeriv.
Pingviinid. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Nad olid justkui teineteise jaoks loodud. Samas metsatukas üles kasvanud, läksid nad noorukieas oma teed, kuid said hiljem uuesti kokku ja otsustasid leivad ühte kappi panna. Kuid pärast pikki koos veedetud aastaid paistis, et nad olid lahku kasvanud. Peagi nad ka lahutasid.

See kurb lugu on ehk paljudele liigagi tuttav, kuid siin on üks oluline erinevus – osapooled ei ole inimesed. Nad on linnud.

Loomade käitumist uurivad bioloogid on avastanud, et mõned loomad – eelkõige linnud – jäävad oma partneritega aastateks kokku ja kasvatavad sageli koos ka järglasi. Mõned uurijad on oma hämmastuseks avastanud, et need pealtnäha kindlad paarid võivad ka lahku minna. Kuigi teadlased püüavad üldiselt antropomorfismist hoiduda, ei suuda nemadki alati kiusatusele vastu panna. See selgitab, miks bioloogia-alane teaduskirjandus vohab uuringutest, kus analüüsitakse tegureid, mis loomad «lahutama» paneb. Alates albatrossidest kuni pingviinide, kobraste ja merihobukesteni välja.

Teadmiste kogunedes on teadlased järeldanud midagi üllatavat: mõnikord on lahkuminek lausa kasulik, seega võib see olla evolutsiooni käigus arenenud käitumisviis. Vahel võib see trend aga kontrolli alt väljuda ja elujõulised linnukolooniad hääbuda. Enamgi veel, teadusuuringutes on tuvastatud veel üks ootamatu tegur, mis sellesse suhtekriisi panustada võib: kliima muutumine.

Paljud loomad ei lähe iial lahku sel lihtsalt põhjusel, et nad ei kipugi monogaamseid paare moodustama. Näiteks teeb seda vaid 5 protsenti imetajatest. Evolutsioonilisest vaatenurgast on see loogiline: erinevate partneritega paaritudes sünnib loomadel rohkem elujõulisi järglasi. Seetõttu on teadlased ammu pead murdnud, miks monogaamia üldse eksisteerib – eriti lindude seas, kus vähemalt 80 protsenti liikidest jääb oma partnerile truuks.

Tagasi üles