«Võime andmeid vastu võtta ja välja saata on saanud uute tehnoloogialahenduste tavapäraseks omaduseks. Elektrisõidukite renditeenused on heaks näiteks, kuidas side on saanud tehnoloogia kriitiliseks osaks.»
Kannatlikkus on a ja o
Alari sõnul on elektroonika puhul levinud valearusaam, et ideest esimese prototüübini läheb alati väga palju aega. «Tegelikult on see pigem lihtne osa. «Problemaatiline on järgmine etapp, kus see toode tuleb teha töökindlaks, standarditele vastavaks ning masstootmisele sobilikuks». Ning siis jätkub juba edasiarendus. Maailmas pole ühtegi elektroonikatoodet, mida ei saaks teha paremaks,» on ta veendunud.
Kui kaugele saab tehnoloogiaga minna ja mõte robotite võidukäigust on hirmutav või äge? Alari tunnistab, et tema meelest ikka äge. «Muidugi riskid tuleb maandada, seda juba toote arendusfaasis. Insenerid peavad muutuma üha loovamateks ja ettenägelikumateks,» leiab elektroonikaekspert.
Eestist on võrsunud mitmeid maailmatasemel elektroonikaettevõtteid ja idufirmasid, kõik nad on huvitatud töötajate pealekasvust. «Noored pelgavad veidi elektroonikaga seotud erialasid, kardavad, et on väga raske. Tegelikult ei pea sugugi olema geenius, et elektroonikat õppida. Mis peab olema, on huvi, järjepidevus ja praktiline pool. Miski ei õpeta paremini kui katsetamine,» kinnitab Alari ja lisab, et eriala nõuab omajagu kannatlikkust.
Elektroonika väljatöötamise juures pead olema valmis selleks, et asjad ei pruugi alati kohe õnnestuda. Alaril on olnud juhuseid, kus mõni asi ei saa nädalate kaupa tööle ja lõpuks jookseb mõte kokku. «Viga on nii müstiline, et ei leia seda üles! Mind aitab siis see, kui jätan asja natukeseks sinnapaika ja tegelen hoopis teiste teemadega. Siis pöördun tagasi endise probleemi juurde ja korraga näen, et viga vaatab mulle otsa.»