NASA lasi tehisintellekti disainima ja välja tulid täiesti tulnuklikud kosmoselaevad (2)

Copy
See tugevast alumiiniumist karkass on välja freesitud metallikamakast vastavalt tehisintellekti disainile ning ühendab kosmoselaeva peegleid ja instrumente. Arvestatud on ka inimese käte jaoks mõeldud ruumiga, et saaks käsitsi vajalikud andurid õigetesse kohtadesse kinnitada.
See tugevast alumiiniumist karkass on välja freesitud metallikamakast vastavalt tehisintellekti disainile ning ühendab kosmoselaeva peegleid ja instrumente. Arvestatud on ka inimese käte jaoks mõeldud ruumiga, et saaks käsitsi vajalikud andurid õigetesse kohtadesse kinnitada. Foto: Henry Dennis / NASA

Mis juhtub, kui kosmoselaevade detaile hakkab disainima tehisintellekt, mis suudab arvestada masinatele mõjuvaid ekstreemseid jõudusid ning arvutab kõige sellega arvestades välja võimalikult vähese materjalikuluga kerged detailid? Muidugi ei ole tulemuseks tavalised kandilised nurkrauast konstruktsioonid, vaid pigem võiks pidada neid looduslikeks või lausa tulnuklikeks vormideks.

Minimaalse materjalikuluga tugevusarvutuste järgi konstruktsioonide disain on tegelikult juba enam kui dekaad vana ning puujuuri meenutavaid lahendusi saab ka mitmesugustest arvutiprojekteerimise ehk CAD programmidest juba ammu kätte. Kosmosetehnoloogia muudab aga selle kõige väljaarvutamise ülikeeruliseks, kuna mõjuvad väga paljud erinevad jõud, mis alates raketi stardist kuni kaaluta olekus orbiidil hõljumiseni masinale mõjuvad. Lisaks peab arvestama ruumikitsikuse, ligipääsetavuse ja kümnete teiste muutujatega, mis arvutused väga keeruliseks muudavad.

Tagasi üles