:format(webp)/nginx/o/2022/03/08/14415571t1hf3e0.jpg)
TalTechi parimad teadlased leiavad, et kriisidest tulvil 2022. aasta kujunes ühiskonnale küll keeruliseks, aga raskused sunnivad veelgi sihikindlamalt pingutama, et uute, inimkonnale edulugusid pakkuvate avastusteni jõuda. Üleilmne kriisiaasta tõi kaasa ka teaduse maine kasvu ja suure avaliku huvi teadlaste tegevuse vastu.
Aasta parimaks teadlaseks pärjatud TalTechi loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Birgit Mets ütleb 2022. aastat kokku võttes, et see läheb ajalukku kui (energia)kriisi aasta, mille järel terve maailm hakkab üha rohkem tähelepanu pöörama, kust tuleb meie tarbitav elekter ning millise hinna eest. Seda nii otseselt rahalises, kui keskkonnamõjude mõttes.
«Inimesed on saanud energia, tervise, maailmapoliitika jt valdkondades teadlikumaks ning selle üle on mul siiras rõõm. Kuigi ei tohi unustada, et teadlikkuse suurenemine tuleneb paljuski muserdavatest kriisidest,» räägib Birgit Mets, kes oma teadustegevuses on pühendunud põlevkivikeemiale ja kemikaalide tootmistehnoloogiate uurimisele. «Kitsamalt teadusmaailmast rääkides on väga keeruline, ja kohati ka ebaaus kolleegide suhtes, ühte konkreetset tegu teistest märkimisväärsemaks pidada. Pigem tuleks tunnustada üldist teaduse maine tõusu ning tõsiasja, et ühiskond mõistab üha enam vajadust haritud inseneride ja kvaliteetse hariduse järele.»
/nginx/o/2023/02/22/15154758t1h5aec.png)
Kui kõik maailmas toimuv kõrvale jätta, siis kinnitab Birgit Mets, et isiklikus plaanis võib ta eelneva aastaga igati rahule jääda. Just aasta 2022 oli tema jaoks oluliste muutuste aasta – sügisel vahetas Mets ülikoolisiseselt tööd. Nimelt liikus ta tagasi n-ö juurte juurde – keemia ja biotehnoloogia instituuti, täpsemalt mõned aastad tagasi loodud tööstuskeemia laborisse.
«Minu uurimisobjekt on endiselt põlevkivi, ent nüüd veidi teise nurga alt. Kui eelnevalt olin seotud pürolüüsi- ja põlemisprotsesside uuringutega, siis praeguses töögrupis toimetame selle kallal, et põlevkivist hoopis väärtuslikumat materjali ehk keemiatööstuse toorainet, kätte saada,» kirjeldab Birgit Mets. «Püüame seda saavutada senisest otsemat teed pidi ehk teisiti kui õlitootmise kõrvalsaadusena. Sellisel juhul ei ole tegemist enam kõrval- või jääkproduktidega, nagu siiani põlevkivikeemias tavaks olnud.»
Ühiskonnale on ilmselgelt rahustav ja kindlustunnet sisendav teadmine, et kuigi põlevkivi on Eestis uuritud juba üle saja aasta, siis ikka veel suudavad meie teadlased leida ja laiendada potentsiaali, mida see maavara endas kannab.
«Meie projekti üks eesmärk on anda piisavalt sisendit, et oleks võimalik Ida-Virumaale piloottehas rajada,» kinnitab Birgit Mets.
Kindlalt kahe jalaga maal seisab oma teadustöös ka TalTechi inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhtivteadur ja jõuelektroonika uurimisrühma juht Dmitri Vinnikov, kes sai eelmisel aastal valmis teadustöö, mille sisu on kokkuvõtvalt öeldes rohepöörde vaimust kantud tehnoloogiate täiustamine ning nende ühiskonnale n-ö käegakatsutavamaks muutmine. See puudutab suuresti näiteks uuendusi pooljuhtide, muundurite ja teiste selliste seadmete tehnoloogias, et taastuvenergiat saaks edaspidi tõhusamalt kasutusele võtta.
Kuna Dmitri Vinnikov on praegu Saksamaal ühe EL-i projekti juhtkomisjoni kokkusaamisel, palusin tema tööde ja tegemiste kohta kommentaari Vinnikovi kolleegilt, TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Tanel Jalakaselt.
Tema sõnul seisneb Dmitri Vinnikovi teadustöö n-ö headus selles sisalduvas käegakatsutavas kasus ühiskonnale ning võimalustes seda rakendada otseselt igapäevases elus.
«Dmitri Vinnikovi viimaste aastate töö on suunatud uute jõuelektrooniliste muundurite ja süsteemide loomiseks, mis ühendaks päikesepaneele, elektrituulikuid, kütuseelemente ja akusalvesteid elektrivõrguga,» iseloomustab Jalakas. «Need on tehnoloogiad, mis võimaldavad laadida elektrisõidukeid, mis lubavad energiavoogude juhtimist kodumajapidamistes ning aitavad luua kodudesse alalisvoolu energiavõrkusid.»
Ta kinnitab, et Vinnikov on saavutanud oma teadustöös tulemused, et seda kõike teha odavamalt, töökindlamalt ja väiksemate kadudega kui seda on tehtud seniste seadmete ja tehnoloogiatega.
«Tegemist on seadmetega, mis teevad rohepöörde praktiliselt ja mõistlike kuludega teostatavaks,» lisab Jalakas.
/nginx/o/2021/11/03/14181269t1h98a4.jpg)