/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Tallinnas toimub 22. veebruaril algusega 10.00 rahvusvaheline konverents, kust saab vihjeid ja nõuandeid selle kohta, milline hakkab välja nägema homne majandus. See on teadagi ringmajandus ning tööpinkide asemel on seal masinateks pigem rakupõhised tootmisliinid ja terved vabrikud. Täna räägitakse aina sagedamini ka rakupõllumajandusest, kus toitki tuleks lauale pärmide, bakterite, vetikate ning seente ja tüvirakkude abil.
Postimees kannab selle konverentsi ka oma veebis üle.
KONVERENTS ⟩ Maailma arutust laristamisest välja päästval uksel on silt «Ringmajandus»
Materjalide taaskasutamisel nende sulatamine või vanapaberist uue valmistamine on eilne, kui mitte üleeilne päev. Tõsi, ka ilma selleta ei saa ja nii toimides on see parem, kui eluolust ülejääv materjal lihtsalt ära põletada või maha matta.
/nginx/o/2023/02/21/15151495t1hea9c.jpg)
Suur osa ringmajandusest, kus jäätmeid polegi ja materjalide taaskasutamine ei tähenda nende algaineteks lagundamist, saab põhineda just bioloogilistel protsessidel.
Just biotööstus on see, millega saab piltlikult öeldes õhust ja päikesest toitu toota, kus pärmid ja muudki organismid suudavad valmistada vajalikke toidukomponente või koguni kemikaale. Looduse legoklotsideks on vähem kui 70 keemilist ühendit, millest on kokku pandud valgud, suhkrud, rasvad ja pärilikkusainegi. Neist saaks kokku panna ka enamuse materjalidest, mida inimkonnalgi vaja. Mõeldes välja organismid, mis neist asju kokku panevad on meil võimalik luua ka lahendusi, mis needsamad asjad vähem kui seitsmekümneks tükiks lammutaksid.
Neist asjust – nii Eesti kui maailma hetkeolukorrast kui võimalustest uue ringmajanduse jaoks kõneletaksegi 22. veebruaril kell 10.00 algaval ja Noblessneri valukojas Tallinnas toimuval konverentsil:
PILOOTÜKSUSED JA RAKENDUSUURINGUD
ÜLEMINEKUKS
RINGMAJANANDUSELE
Konverentsi päevakava:
/nginx/o/2023/02/21/15151337t1hf141.jpg)
/nginx/o/2023/02/21/15151413t1h812a.jpg)