Maaülikooli metsad seovad aastas üle 10 000 tonni süsinikku

Kokku on metsaregistri andmetel maaülikooli hallata 6595 hektari metsamaad. Foto: Margus Ansu

Maaülikool (EMÜ) arvutas välja oma metsade tegeliku süsiniku jalajälje ning järgmise sammuna arvutatakse teiste maavalduste, hoonete ja majandamise jalajälje bilanss.

Eesmärk on EMÜ teadustöödel ja mõõteandmetel põhinevalt töötada välja keskkonnajalajälje arvestamiseks vajalik kliima ja ainevoogude detailandmetele tuginev, ruumilist andmeanalüüsi võimaldav ning nii inimtekkelisi kui ka looduslikke häiringuid arvestav süsiniku sidumisvõime analüüsi- ja prognoosimetoodika.

EMÜ Rohelise ülikooli algatuse soov on näha ülikooli jalajälje hindamise tulemusi tervikuna, et nende põhjal saada ülevaade sellest, milline on ülikooli praegune seis ressursside jätkusuutlikul kasutamisel. Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia juht Sille Rebane ütles, et eesmärk on läheneda keskkonnasäästu põhimõtetele süsteemselt ja teaduspõhiselt. «Koostame tegevuskava süsinikujalajälje vähendamiseks ja viime keskkonnasäästu põhimõtted järk-järgult ka oma linnakus ellu,» viitas Sille Rebane maaülikooli tulevikuplaanidele.

Jalajälje hindamine on keeruline ja aeganõudev, kuid vajalik rohe-eesmärkide saavutamiseks. Hindamise protsessi kaasatakse nii EMÜ teadlasi kui ka tudengeid, kelle panus saab olema märkimisväärne.

Metsamaa kohta tehtud arvestuste aluseks olid takseerandmed, mis saadi Eesti metsaressursi arvestuse riiklikust registrist. Kokku on metsaregistri andmetel maaülikooli hallata 6595 hektari metsamaad ning ülikooli kasutuses on ka muu otstarbega maa, kokku üle 11 000 hektari. Metsade süsiniku sidumise võime arvutati välja koostöös ettevõttega Green Carbon OÜ.

Metsamaa süsiniku sidumise arvutustes kasutati süsiniku sidumist üksnes puu tüvedesse ja okstesse. Arvutustesse ei kaasatud süsiniku sidumist okastesse/lehtedesse. Süsiniku sidumine baseerub tüve- ja okste juurdekasvumudelitel, puidu tihedusel ning süsiniku protsentuaalsel sisaldusel.

Viimati nimetatud mudelid ning andmed tiheduse ning süsinikusisalduse kohta on võetud erinevetest teadusuuringutest ja teadusartiklitest. Süsiniku sidumise arvutused tehti üksnes esimese rinde puistuelementidele, mille kõrgus oli vähemalt kuus meetrit.

Arvutustest jäid välja alla 6-meetrised metsad ja teise ning üksikpuude rinnete puud. Kokku saadi ülikooli metsade süsiniku sidumise koguseks 10 366 tonni aastas, sealhulgas maapealne 8005 tonni ja maa-alune 2361 tonni. Näiteks on see võrreldav männi puidust tehtava liimpuitkilbiga, mille paksus on 50 sentimeetrit, kõrgus on 2,5 meetrit ja pikkus on üle 41 kilomeetri.