NEW SCIENTIST ⟩ Kas me oleksime linnugripi pandeemiaks valmis?

Vahel levivad loomade gripiviirused ka inimestele. Foto: Shutterstock

Gripiviirused ähvardavad metslindude populatsiooni kahandamist üle kogu maailma. Kui mõni neist viirustest saavutab võime levida loomalt inimesele, siis võime silmitsi seista surmava gripipandeemiaga.

Eelmisel nädalal ütles Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus, et kuigi risk inimestele on väike, siis «ei saa eeldada, et see nii jääb, me peame valmistuma selleks, et olukord võib muutuda». Niisiis, kui valmis me selliseks pandeemiaks oleme?

Gripiviirused muteeruvad pidevalt. Aeg-ajalt võivad need loomadelt inimestele üle kanduda või tekivad looma-inimese hübriidtüved, mis võivad ohtlikud olla. 

Alates 1997. aastast on linnufarmides esinenud mitu surmaga lõppenud linnugripiviiruse alatüübi H5N1 haiguspuhangut. See viirus enamasti inimestele ei nakka.

H5N1 viirus on lahknenud enam kui 30 geneetiliseks variandiks, mis on põhjustanud metslindude populatsioonis suure hulga surmajuhtumeid ja tapnud mõned lindudest toituvad imetajad. Ehkki kindlaid tõendeid variantide ülekandumise kohta imetajatele veel pole. 

Loomatervishoiu eksperdid jälgivad loomade gripiviiruseid üle kogu maailma, sealhulgas linnugripi juhtumeid. Ian Brown Ühendkuningriigi looma- ja taimetervise agentuurist ütleb, et mõned Lõuna-Ameerika piirkonnad võivad selles osas abi vajada. Seal on esinenud mitmeid suuri metslindude haiguspuhanguid ja selle jälgimiseks võib ressurssidest puudu jääda, ütleb ta.

Kui linnugripp levib inimestele, on vaja konkreetsel tüvel põhinevaid vaktsiine. On palju uut tüüpi gripivaktsiine, sealhulgas mRNA vaktsiinid, mis on mõne koroonaviiruse vaktsiini aluseks. 

Covid-19-st saadud õppetunnid ja kogemused on tulevaste pandeemiate jaoks väärtuslikud

Vaktsiinitootjad, nagu GlaxoSmithKline ja Sanofi, muudavad igal aastal oma hooajaliste vaktsiinide gripitüvesid, sõltuvalt sellest, mis hiljuti levimas on. Tüvede valimisest kuni vaktsiini valmimiseni kulub umbes neli kuud.

WHO on saatnud mõne H5N1 viiruse proovi vaktsiinitootjatele, kuid vaktsiinide tootmisega ei saa alustada, sest me ei tea, millised selle geneetilised variandid võivad pandeemiat põhjustada, ütleb Zhang. See ei pruugi olla ükski 30st ringlevast variandist, vaid hoopis mutatsioon, mis pole veel ilmnenud. «Et vaktsiin oleks tõhus, peab veenduma, et vaktsiinides sisalduvad viirused sobivad hästi nende viirustega, mis põhjustavad infektsioone,» ütleb Zhang.

Saadaval on mõned viirusevastased ravimid, mida võib anda rasket grippi põdevatele inimestele, näiteks oseltamiviir. WHO peab läbirääkimisi tootjatega, et annetada selliseid ravimeid madala ja keskmise sissetulekuga riikidele, kui peaks algama linnugripi pandeemia. Peame pöialt hoidma, et linnugripiviiruse pandeemia oleks nende viirusevastaste ravimite suhtes vastuvõtlik, kuna uued patogeenid võivad välja arendada resistentsuse, ütleb Zhang.

Antigeeni kiirtestid osutusid koronaviiruse tõusu ajal kasulikuks vahendiks, et anda inimestele teada, kas nad peaksid end isoleerima või mitte. Sellised testid on saadaval ka gripiviiruste jaoks ja neid võib laiendada linnugripi korral.

Zhang ütleb, et kui algaks linnugripi pandeemia, oleks maailm rohkem valmis kui enne koroonapandeemiat. «Covid-19-st saadud õppetunnid ja kogemused on tulevasteks pandeemiateks valmistumisel väärtuslikud,» ütleb ta.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.