NEW SCIENTIST ⟩ Üleilmse energiapöörde tasuvusaeg on kõigest kuus aastat

Foto: William Mead, Pexels

Maailm ei vaja energiajulgeoleku küsimuste lahendamiseks uusi tuumareaktoreid, geoinseneeriat ega süsinikdioksiidi püüdmise masinaid. Kiire, realistlik ja lisaks ka kõigest kuueaastase tasuvusajaga on tuule-, päikese- ja vee-energial põhinev süsteem koos salvestuslahenduste ja energiatõhususe suurendamisega. 

BILL GATES on investeerinud miljardeid dollareid uutesse tehnoloogiatesse, mis tema arvates aitavad kliimamuutusi peatada: väikesed modulaarsed tuumareaktorid, biokütused, süsinikdioksiidi püüdmine fossiilkütuste rajatistest (süsiniku kogumine) või õhust (otsene õhust kogumine) ja geoinseneeria (päikesekiirguse vähendamine, lisades atmosfääri erinevaid osakesi). ExxonMobil ehitab «sinise vesiniku» tehast, mis toodab kütust maagaasist ja püüab kinni püüda CO2 heitkoguseid. USA inflatsiooni vähendamise seadus näeb ette rahalisi vahendeid, mida Gates, ExxonMobil ja teised ettevõtted saavad CO2 kogumiseks kasutada. Samuti aitab see rahastada Gatesi unistusi väikestest modulaarsetest reaktoritest ja bioenergiast.

Probleem on selles, et ühestki neist tehnoloogiatest ei ole kasu kliimakriisi lahendamisel, rääkimata laiemast õhusaaste või energiajulgeoleku probleemide lahendamisel, millega maailm silmitsi seisab. Meil on aega vaid aastani 2030, vähendamaks 80 protsendi võrra maailma kasvuhoonegaaside heitkogust ja aastani 2035–2050 hakkama saada ülejäänuga, et vältida soojenemist 1,5 °C võrra. Enamgi veel - igal aastal sureb õhusaaste tõttu enneaegselt 7 miljonit inimest ja sajad miljonid haigestuvad. Umbes 90 protsenti sellest õhusaastest pärineb energiatootmisest. Lõpuks seisab maailm silmitsi mitmete energiajulgeoleku riskidega, sealhulgas ebastabiilsusega, mis tuleneb fossiilkütuste ja uraani lõppemisest.

Arvestades probleemide ulatust ja kiireloomulisust, on parim lahendus selline, mida saab rakendada kiiresti ja madalate kuludega, pakkudes samal ajal lahendusi kõigile kolmele probleemile. Pea ükski Gatesi ja ExxonMobili pakutud tehnoloogiatest ei püüa aga tegeleda saaste või energiajulgeolekuga – ja vaevalt aitavad need kliimamuutusi ohjata. 

Süsinikdioksiidi kogumine, selle kinnipüüdmine õhust ja sinine vesinik nõuavad kõik seadmeid ja energiat, suurendades õhusaastet. Kui sama raha kasutada fossiilkütuste asendamiseks taastuvenergiaga, väheneb samal ajal ka süsinikdioksiidi kogus. Uutel tuumaelektrijaamadel on planeerimise ja käitamise vahel 10–21-aastane ajavahe (liiga pikk, et aidata lahendada siin käsitletud probleeme) ning kulud, mis on viis kuni kaheksa korda suuremad kui uue tuule- ja päikeseenergia puhul energiaühiku kohta. Ka CO2 heitkogused on üheksa kuni 37 korda suuremad kui maismaatuule energia puhul. Bioenergia toodab õhusaastet ja kasvuhoonegaase, kasutades samal ajal tohutul hulgal maad ja vett.

Ime otsimise asemel peame vaatama tuule-, vee- ja päikesetehnoloogiaid, mis on otse meie nina ees. Nende ühendamine energia salvestamisega; jõupingutustega, mis julgustavad inimesi nihutama oma elektritarbimise aega nõudluse tasakaalustamiseks; hästi ühendatud elektriülekandesüsteemiga, et tasakaalustada taastuvenergia katkendlikust iseloomust tulenevaid probleeme ja tõhusate elektriseadmete kasutamine nagu soojuspumbad, võimaldab meil lahendada kõik kolm tohutut probleemi ülemaailmselt ja madalate kuludega.

Ainuüksi fossiilkütuste subsiidiumid olid 2020. aastal üleilmselt 5,9 triljonit dollarit ehk 6,8 protsenti SKTst ja 2025. aastal peaksid need kasvama 7,4 protsendini SKTst.

Allikas: IMF

Tuule-, vee- ja päikeseenergial põhinev süsteem kasutaks palju vähem energiat kui põlemisel põhinev süsteem. Ülemaailmselt vähendab roheliste tehnoloogiate abil toodetav energia inimeste energiatarvet tavaliselt üle 56 protsendi. Lisaks vähendavad tuul, vesi ja päike energiaühiku hinda keskmiselt veel 12 protsenti, mille tulemuseks on 63 protsenti väiksem aastane energiaarve kogu maailmas.

Sellise süsteemi ehitamise  ülemaailmne algkapitalikulu aastaks 2050 on ligikaudu 62 triljonit dollarit. 11 triljoni dollari suuruse aastase energiakulude kokkuhoiu tõttu on tasuvusaeg aga alla kuue aasta.

Veelgi enam - meil on juba 95 protsenti kõigist kolme probleemi lahendamiseks vajalikest tehnoloogiatest. Nii et me ei nõua imetehnoloogiaid. Oma probleemide lahendamiseks peame vältima poliitikat, mis suunab raha tegelikelt lahendustelt kõrvale. Peame avalikkust ja poliitikakujundajaid harima, mis toimib ja mis mitte, ning üle saama valeinfost, mis on meid seni seganud.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Aleksander Laane.