NEW SCIENTIST ⟩ Koroonaviiruse levikuga muutusid inimesed paranoilisemaks - miks see nii on?

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

James Tilley Matthewsil oli Air Loom Gangi ees surmahirm. 1797. aastal väitis ta, et see salapärane kuritegelik seltskond kontrollib tuulelohe abil tema mõtteid ja sehkendab «magnetvedelikuga», et teda naeratama sundida. Jõuk oli küll tema kujutlusvõime vili, kuid Matthewsi järjekindlus viis ta lõpuks Londoni psühhiaatriahaiglasse. Tänapäeval arvatakse, et tal võis olla skisofreenia. Viimase 200 aasta jooksul on tekkinud konsensus, et niisuguna paranoia, mida koges Matthews, on raske vaimse haiguse sümptom. Kuid hoiakud on muutumas.

Viimase 20 aasta uuringutulemused on näidanud, et paranoia ei esine vaid inimestel, kellel on diagnoositud skisofreenia või muud sarnased häired. Mõned uurijad väidavad, et ka paranoia on spekter ja mingit sorti paranoiat kogeb elu jooksul ligi kuuendik inimestest. Mis veel tähelepanuväärsem – koroonaviiruse levikuga tõusis paranoilistele mõtetele kalduvate inimeste arv üle maailma.

Need avastused on ajaendanud psühholooge paranoiat värske pilguga uurima, sh selle ühisosa vandenõuteooriate – nagu näiteks Qanon – uskumisega. Uurimistöö on viinud intrigeeriva hüpoteesini, et kerge paranoia, mis pole tegelikult sugugi soovimatu, on meie inimlastest esivanematele isegi kasuks tulnud ning on kasulik meile tegelikult veel tänapäevalgi. Teadustöö on meid viinud lähemale ka paranoia tekkepõhjustele ja võimalustele end selle eest hoida.