NEW SCIENTIST ⟩ Antidepressandid valu ei võida

Valu. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kui pikaajalise valu all kannatajal muud ravimeetodid ei toimi, pakutakse neile sageli antidepressante. Siiski on leitud vähe tõendeid, mis toetaksid nende ravimite kasutamist sellisel viisil. 

Hinnanguliselt kannatab ligikaudu üks inimene viiest pideva valu käes. Põhjused võivad olla erinevad, sealhulgas artriit või närvikahjustus, ning ravivõimalused on nende puhul piiratud. Kuigi opioididepõhised ravimid on tõhusad n-ö uue valu korral, siis võivad need pikaajalisel kasutamisel tekitada sõltuvust. Põletikuvastased ravimid võivad valu leevendada, kuid pikaajalisel kasutamisel võivad need organeid kahjustada.

See võib olla põhjus, miks mõned arstid pakuvad pikaajalise valu raviks antidepressante, kuigi üldiselt ei ole ravimitel selliseks kasutamiseks litsentsi. Mõned kroonilise valuga inimesed on ka depressioonis või ärevuses, nii et arstid näevad lahendust antidepressantides, kuid arvatakse, et antidepressantidel on ka eraldi valuvaigistav toime. Mehhanism on teadmata, kuid väidetavalt summutavad need põletikku, vähemalt loomkatsetes.

Antidepressantide kasutamist valu leevendamiseks on raske kvantifitseerida. Näiteks väidetakse ühes artiklis, et Kanadas on üks kümnest antidepressantide retsepti väljakirjutamise põhjus valu, samas kui hiljutised andmed Ühendkuningriigist ja USAst näitavad, et krooniline valu on kõige levinum põhjus, miks üle 65-aastased inimesed antidepressante võtavad. «Neid on valu leevendamiseks kasutatud juba mõnda aega,» ütleb Giovanni Ferreira Sydney ülikoolist.

Ferreira ja tema kolleegid on nüüd teinud üksikasjaliku uuringu, analüüsides 156 randomiseeritud uuringu tulemusi, milles osales üle 25 000 inimese. Nad uurisid kaheksat tüüpi antidepressantide tõhusust 22 valuseisundi ravimisel.

Meeskond avastas, et enamiku ravimite tõhususe kohta puuduvad head tõendid, sealhulgas tritsükliliste antidepressantide klass, mis on Ühendkuningriigis kõige levinumad valuvaigistid, ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, mis on kõige levinumad USAs. 

Ainult üks klass näitas valu puhul tõhusust: serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid. Kuid isegi need vähendasid valu vaid tagasihoidlikult, vähem kui 10 punkti võrra skaalal 0–100.

Analüüs annab teistsuguseid järeldusi kui Inglismaa ja Walesi meditsiiniliste suuniste asutuse National Institute for Health and Care Excellence (NICE) 2021. aasta ülevaade, mille kohaselt on antidepressandid ainus ravimite klass, mida arstid peaksid kroonilise valu korral kaaluma, kuigi seda tuleks teha alles pärast võimaliku kasu ja kahju arutamist. Järelduste erinevus võib tuleneda sellest, et viimane analüüs hõlmas rohkem katseid ja käsitles iga valuseisundit eraldi, ütleb Ferreira.

Cathy Stannard Ühendkuningriigis Gloucesteris asuvast NHS Gloucestershire'i integreeritud hooldusnõukogust, kes andis nõu NICE juhiste osas, ütleb, et uus ülevaade ei tähenda, et antidepressandid tuleks välja jätta. «Mõned inimesed saavad kasu ja pole võimalik ennustada, kes.»

Kuid tõenäoliselt ei ole kroonilise valu jaoks farmakoloogilist «võlujooki», ütleb Stannard. Ta lisab, et arstid ja inimesed, kes valu all kannatavad, peaksid kaaluma muid võimalusi, nagu spetsiaalsed rühmatreeningud, või püüdes toime tulla selliste raskustega, nagu tööstress või sotsiaalne isolatsioon, mis võib võimendada pikaajaliste valulike seisundite mõju.

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.