:format(webp)/nginx/o/2023/02/13/15136556t1he7a3.jpg)
Seinte värvimise ja tapeediga ülekleepimise asemel soovivad paljud kasutada hoopis traditsioonilisi viimistlusmaterjale. Nende eeliseks on looduslähedus, väiksem keskkonnajalajälg, taaskasutamise võimalus ja tihtipeale meeldivam sisekliima. Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna Tartu kolledži ehitusmaterjalide ja -füüsika õpperaja kaasprofessor Aime Ruus soovitab, millised on head alternatiivid.
Savi on eestlased ehitusmaterjalina kasutanud aastasadu. Traditsiooniliselt oli savi ja savikrohvi kasutuskoht pigem maal, seevastu linnamajades kasutati rohkem valget lubikrohvi. Savil on aga väga palju häid omadusi, samuti on see taaskasutatav ja kohaliku päritoluga materjal. Hästi on tuntud savi omadused tasakaalustada õhuniiskust ruumides, kus see kõigub. Nimelt savi imab õhust üleliigse niiskuse endasse ja kui õhk muutub kuivemaks, siis annab seda endast välja.
Tallinna Tehnikaülikoolis on savi omadusi uuritud juba aastaid. Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna Tartu kolledži ehitusmaterjalide ja -füüsika õpperaja kaasprofessor Aime Ruus ütleb, et idee savikrohvi niiskustehniliste omaduste uurimiseks tuli ettevõttelt Saviukumaja, kes tegeleb Lõuna-Eestis savikrohvide tootmise ja müügiga. «Savi koostis on väga erinev sõltuvalt piirkonnast, kust see pärit on,» ütleb Ruus. «Meie katsetest tuli välja, et erinevat päritolu savide veeauru sidumisvõime erines lausa paarkümmend korda.»
Savikrohvi kasutusvõimalused tänapäeval on suured. Seda leidub kõikvõimalikes toonides ning huvi selle viimistlusvahendi vastu kasvab Ruusi sõnul pidevalt. Kusjuures mitte ainult Eestis, vaid ka välisturgudel: Eestist on käidud seinu savikrohvimas näiteks Lähis-Idas. «Savikrohvi kasutamine on mõnes mõttes enesetunde teema – ühelt poolt loob see taolise sisekliima, et ruumis ongi väga hea olla, kuid teisalt annab hea enesetunde teadmine, et tegemist on ehedalt loodusliku, traditsioonilise ja taaskasutatava materjaliga,» ütleb Ruus.
Looduslik ja traditsiooniline materjal on ka lubikrohv, mida on Eestis ajalooliselt kasutatud nii siseviimistluses kui ka välisfassaadidel.
Lubi on väärtuslik ehitusmaterjal, mille abil ehitati näiteks Tallinna vanalinn, kus enamik hooneid on üle krohvitud just lubimördiga.
Lubikrohviga viimistletud sisepinnad tagavad ruumides stabiilsema õhuniiskuse. Lubjaga töödeldud pinnad on antistaatilised ja paraneb konstruktsioonide tulepüsivus.
:format(webp)/nginx/o/2023/02/13/15136559t1h6c88.jpg)
«Lubikrohvi puhul on huvitav karboniseerumise teema. Savist on see põhimõtteliselt väga erinev materjal. Näiteks on materjali keskkonnajalajälg teistsugune juba seetõttu, et lubi vajab kasutamiseks põletamist. Samas seinas olles lubi juba seob süsinikku,» selgitab Ruus. Lubikrohvi saab kasutada nii talumajades, linnakorterites kui ka kõrvalhoonetes. Krohvida võib erinevaid pindu ning lubi sobib hästi isegi niisketesse ruumidesse, näiteks keldrisse.
Kanepibetoon on vana materjal, mis, tõsi, on olnud juba unustusse vajunud. Viimastel aastakümnetel aga on siin-seal seda materjali taas kasutama hakatud ning uuritakse ka selle ehitustehnilisi omadusi.
Kanepibetooni põhilised koostisosad on kanepiluu, lubjapulber, liiv ja vesi. Kanep ise on väga tänuväärne taim, sest kasutust leiavad kõik selle osad: lehti ja seemneid kasutakse õli ja toidu valmistamiseks, kanepist saab teha isegi biokütust. Kanepibetooni valmistamisel segatakse lubjapulber veega ning selle tulemusel hakkab lubi taas lubjakiviks muutuma. Lisades segusse kanepiluud, saame poorse kiududega armeeritud materjali.
Kanepibetooni peetakse süsiniknegatiivseks materjaliks. Nimelt neelab kanep ju kasvu ajal süsinikku ja seda vajab ka lubi karboniseerimiseks.
Aime Ruus selgitab, et kanepibetooni kui heade soojusisolatsiooniomadustega materjali kasutatakse mittekandva seinamaterjalina, soojustuskihina või krohvina. «Selliseks kasutamiseks peavad materjali niiskustehnilised omadused olema hästi teada,» sõnab Ruus. Ülikoolis on tehtud mitmeid katseid, kus olidki vaatluse all kanepibetooni kui ehitusmaterjali niiskustehnilised omadused nagu veeimavus, veeauru sorptsioon, veeauru läbilaskvus ja soojuserijuhtivus.
Paarkümmend aastat tagasi, kui inimesi hakkas rohkem huvitama säästev ehitamine ja looduslikud materjalid, võeti kasutusse paberijäätmetest valmistatav paberkrohv.
Seda ehitusmaterjali tööstuslikult ei toodetagi, paberkrohviga seonduv on jäänud säästva ehituse entusiastide pärusmaaks.
/nginx/o/2023/02/13/15136585t1hc092.jpg)
Tööstuslikult toodetava savikrohvi omaduste kohta on olemas teaduslikud uuringud, kuid paberkrohvi pole uuritud ning teadmised sellest tuginevad peamiselt praktilistele kogemustele.
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis on paberkrohvi laboruuringutega tegeletud viis aastat vanemlektor Nele Nuti eestvedamisel. Rahvakeeli paberkrohv on täpsemalt öeldes tselluloosi koostisega siseviimistluskrohv, kus tselluloosi allikaks on vanapaber.
Paberkrohvi valmistatakse paberijäätmetest, mille koostis on erinev. Nii on selgunud, et taaskasutatud paberist (näiteks munarestidest) valmistatud krohvi niiskuse puhverdamisvõime on madalam, kui esimest korda kasutatud vanapaberil.
Krohvi omadusi mõjutab ka see, millist liimi on paberi tootmisel kasutatud. Näiteks raamatupaberites kasutatakse liimi, mille ülesanne on hoida paberileht koos ka siis, kui see niiskust saab. Paberkrohvi valmistamisel saab see omadus aga takistuseks. Esimesed uuringud näitasid, et paberist krohvi niiskustehnilised omadused on väga head. Selgus, et krohvi niiskuspuhverdusvõime on isegi parem, kui savikrohvil. Materjali niiskuspuhverdusvõime kirjeldab õhuniiskuse ööpäevase kõikumisega kaasnevat veeauru vabanemist-sidumist.
Ülikoolis on tehtud katseid paberkrohvi hallituskindlusega ja need näitavad, et selline sein kergesti hallitama ei lähe. Tihtipeale soovitakse krohvitud seinad ka värvida ning seda teemat on ülikoolis samuti uuritud.
:format(webp)/nginx/o/2023/02/13/15136566t1h8753.jpg)
Laborikatsed näitavad, et värvimine avaldab mõju krohvi niiskustehnilistele omadustele. See võib olla väike, kuid paistab, et mida rohkem värvikihte krohvitud seinale kanda, seda madalamaks muutub niiskuspuhverdusvõime.
Jätkuvate uuringutega tahetakse välja selgitada, millised tegurid paberkrohvi niiskustehnilistele omadustele mõju avaldavad ning kas neid omadusi on võimalik parandada. Lisaks oleks vaja uurida materjali tulepüsivust ja akustilisi omadusi.
/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)