Täna on teadusnaistepäev: sõna võtavad loodusteadlased
11. veebruar 2023, 09:47
/nginx/o/2023/02/10/15132996t1hc5d2.jpg)
11. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist päeva «Naised teaduses», mille eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute roll teaduse arengus. Avaldame sel puhul lühiintervjuud kolme naisteadlasega.
TalTechi teadlane Pirjo Spuul: «Minu suurimaks eeskujuks on minu ema»
Pirjo Spuuli suurimaks eeskujuks on tema ema, kes on alati suure pühendumusega teinud oma tööd ja samal ajal on alati leidnud aega oma lastele, perele. Ta on tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor ja teadlane.
/nginx/o/2023/02/10/15132998t1hb9ff.jpg)
Millega hetkel tegelete?
Olen biomeditsiini uurimisrühma juht, uurin inimese patogeeni Helicobacter pylori ning tema mõju mao ja soolestiku mikrobiootale ning maksale. Hetkel kirjeldab meie uurimisrühm Eestis levivaid Helicobacter pylori tüvesid ning nende antibiootikumi-tundlikkust. Lisaks analüüsime patogeeni mõju maksarakkudele ning kirjeldame maksas toimuvaid muutusi.
Milline on olnud suurim saavutus teaduses?
Koostöö Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogidega, juba pilootuuringus on jõudnud meie teadustulemused patsientideni. Soovin, et sellise koostöö tulemusena paraneks maovähi ennetus ning Helicobacter pylorile suunatud ravi.
Keda peate oma eeskujudeks?
Minu suurimaks eeskujuks on minu ema, ta on alati suure pühendumusega teinud oma tööd ja samal ajal on alati leidnud aega oma lastele, perele. Lisaks on suurteks eeskujudeks minu juhendaja järeldoktorantuuri ajast dr. Elisabeth Genot ning praegune koostööpartner dr Külliki Suurmaa. Nii mõlemad teevad oma tööd südamega ning neil on alati sära silmis ja on väga inspireerivad.
Mis motiveerib ja toob sära silmadesse?
Motiveerivad põnevad teadustulemused, nende jagamine uurimisrühmaga ja efektiivne koostöö kolleegidega. Kuna mulle meeldib väga mikroskopeerida, siis see töö toob kindlasti sära silmadesse.
Agne Velthut-Meikas: «Minu eeskujuks on inimesed, kellel on olnud tugev sisemine motivatsioon midagi ära teha isegi siis, kui kõik tingimused sellele vastu seisavad.»
Agne Velthut-Meikas on TalTechi reproduktiivbioloogia uurimisrühma juht.
/nginx/o/2023/02/10/15133000t1h20c8.jpg)
Millega hetkel tegelete?
Meie teadustöö eesmärk on paremini mõista inimese munasarja toimimist: selle erisusi viljatute naiste puhul ning seoseid tarbimisharjumustega. Tahan aru saada, millised molekulaarsed protsessid on vajalikud selleks, et küpseks üks viljastumisvõimeline munarakk ja mis on viljatute naiste munasarjas läinud valesti.
Milline on Teie suurim saavutus teaduses?
Üks põnevamaid tulemusi on olnud avastus, et paljud kemikaalid, mida tarbime läbi erinevate materjalide ja kosmeetikumide, jõuavad munasarja ja on sealt sama hästi tuvastatavad kui näiteks verest. Hiljuti leidsime, et osad kemikaalid (täpsemalt ftalaadid) mõjutavad seda, kui hästi naise munasari on võimeline vastu võtma signaale ajust pärinevate hormoonide näol, mis on olulised munaraku küpsemiseks. Nimelt muutub naise munasari ftalaatide toimel aju signaalidele tundetumaks ja see võib mõjutada nii tema loomulikku viljakust kui ka viljatusravi tulemuslikkust.
Huvitav on mõelda, et vastavalt munasarja tundlikkusele võiks tulevikus kasutusele võtta individuaalsemaid raviskeeme ja et jõuaksime olukorrani, kus uued turule saabuvad ühendid kontrollitakse üle ka naise viljakuse seisukohast oluliste testmeetoditega.
Keda peate oma eeskujudeks?
Need on inimesed, kellel on olnud nii tugev sisemine motivatsioon midagi ära teha isegi siis, kui kõik tingimused sellele vastu seisavad. Näiteks Itaalia naisteadlane Rita Levi-Montalcini (1909-2012), kes teise maailmasõja aastatel viis läbi teadustööd neurobioloogiast iseenda köögis püsti pandud laboris, sest Mussolini juhitud valitsus keelas juutidel ülikoolis töötada. Tänu oma meelekindlusele ja järjepidevusele viis ta elu jooksul läbi fundamentaalseid teadustöid ja pälvis Nobeli preemia närvikasvufaktori avastamise eest.
Kuigi sajanditaguse ajaga võrreldes on meil teaduse tegemiseks väga head tingimused, kujutab teadus endast ikkagi eelkõige keeruliste probleemide lahendamist. See ei saagi olla lihtne, isegi mitte täna, sest lihtsad avastused on juba ammu ära tehtud! Ja probleemide lahendamise oskus tuleb kasuks ka väljaspool teadust: igal ajal ja igal pool.
Mis Teid motiveerib?
Töös motiveerib mind teadmine, et see, mida teen, on oluline. See võib olla hästi välja tulnud teadusartikkel, huvitav küsimus peale ettekannet konverentsil või hoopis “ahhaa!”-sära üliõpilaste silmades, kui nad millestki loengus aru on saanud. Sellistel hetkedel tunnen, et olen õiges kohas.
Eraelus motiveerivad mind kallid lähedased inimesed, kelle tõttu tahan olla iga päev kasvõi natuke parem inimene, kui olin eile.
Merike Vaher: „Sära toob silmadesse, kui oled suutnud mõnel tudengil tekitada huvi keemiateaduse vastu ja ka tema silmad särama panna“
Merike Vaher on TalTechi instrumentaalanalüüsi uurimisrühma juht ja Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat.
/nginx/o/2023/02/10/15133001t1h6aac.jpg)
Mis on hetkel töös?
Meie grupp tegeleb fütokemikaalide monitooringuga Eestis kasvavates taimedes. Hetkel eraldame näiteks suurest ja süstlehisest teelehest bioaktiivseid aineid ning uurime nende ekstraktide antioksüdantset aktiivsust ja antibakteriaalseid omadusi. Testime saadud ekstraktide mõju borrelioosi põhjustava bakteri erinevatele morfoloogilistele vormidele, et leida juhtühendeid ka kroonilise borrelioosi raviks.
Milline on Teie suurim saavutus teaduses?
Mul on olnud õnn töötada edukates uurimisgruppides nii merevetikate geelistuvaid polüsahhariide uurides kui ka analüütilisi lahutusmeetodeid arendades. Nende uurimisgruppide liikmena on mind autasustatud kahel korral riikliku teaduspreemiaga.
Olulisemaks saavutuseks pean esimesena vedelate soolade (ioonsed vedelikud) kasutamist laboris arendatud mittevesikeskkonnalises kapillaarelektroforeesis fenoolide ja taimeekstraktides sisalduvate antioksüdantide analüüsil ning lahutusmehhanismi välja pakkumises.
Keda peate oma eeskujudeks?
Otseseid eeskujusid mul ei ole, aga hindan väga Helsingi Ülikooli professori Marja-Liisa Riokkala ja Dublini Linnaülikooli prof Apryll Stalcupi saavutusi lahutusteadustes, rõhuasetusega just kromatograafiale ja kapillaarelektroforeesile.
Suurkujudest nimetaksin Ada E. Yonath’i, kes pälvis 2009.a. Nobeli preemia keemias ribosoomi struktuuri visualiseerimise ja kristallograafias uute tehnikate väljatöötamise eest. Ta võrdleb teaduse väljakutseid ronimisega Mount Everestile. Tippu jõudmine on fantastiline, kuid ronimine on ka seiklus! Olen selle mõttega täiesti päri.
Mis Teid motiveerib? Mis toob sära silmadesse?
Arvan, et peamiseks motivaatoriks on uudishimu ja uudsete lahenduste otsimine bioaktiivsete ainete analüüsiks. Teadus on väga huvitav ja väljakutsetega valdkond ja ma tõesti armastan oma tööd. Sära toob silmadesse kindlasti see, kui mõni hüpotees saab kinnituse. Teinekord jälle ootamatu tulemus, mis sunnib otsima selgitust. Või kui oled suutnud mõnel tudengil tekitada huvi keemiateaduse vastu ja ka tema silmad särama panna.