Hulpiv kuld: kääbusvaalade väljaheited on hindamatu väärtusega
Värskest Norra uuringust selgub, et kääbusvaalade väljaheited on kulla väärtusega, sest need väetavad süsinikku siduvat fütoplanktonit.
Norra mereinstituudi teadlased uurisid esimesena maailmas toitainete kontsentratsiooni kääbusvaalade (Balaenoptera acutorostrata) väljaheidetes enne selle merevette lahustumist. «See võib küll vastikult kõlada, kuid ökosüsteemi jaoks on see sisuliselt kulla väärtusega,» ütlesid uurijad oma neljapäevases avalduses. «Põhimõtteliselt väetavad need väljaheited samamoodi nagu lehmad ja lambad maad,» jätkasid nad.
Norra on üks väheseid riike, kus on kääbusvaalasid lubatud kaubanduslikel eesmärkidel küttida. Koostöös vaalaküttidega saidki teadlased ligi harpuuniga kinni püütud vaalade väljaheidetele.
Igal suvel rändab umbes 15 000 vaala Norrale kuuluvasse Teravmägede saarestikku, kus neist jääb iga päev maha umbes 600 tonni väljaheiteid. See teeb umbes 40 kilo looma kohta.
Ajakirjas Progress in Oceanography avaldatud uuringu kohaselt eritub sellest kõigest ookeanisse päevas umbes 10 tonni fosforit ja 7 tonni lämmastikku, mis on fütoplanktoni – mikroskoopilised vetikad, mis seovad fotosünteesi käigus süsihappegaasi ja muudavad selle hapnikuks – kasvamiseks hädavajalikud toitained. Fütoplankton on mikroskoopilised vetikad, mis seovad fotosünteesi käigus süsihappegaasi ja muudavad selle hapnikuks.
Teadlased jõudsid järeldusele, et kääbusvaalade väljaheited toetasid 0,2-4 protsenti igapäevasest fütoplanktoni tootmisest Teravmägede piirkonnas. «Tegelikult on vaalade panus ilmselt suurem, sest meie ei arvestanud oma hinnangus nende väga lämmastikurikka uriiniga,» ütles uuringu juhtivautor Kjell Gundersen AFP-le. Iga kääbusvaal – täiskasvanuna umbes 40-50 tonni kaaluv loom – laseb päevas välja mitusada liitrit uriini.
Gundersen juhtis tähelepanu, et kui vaalu on vähem, tekib ka oht, et ookeani väetatakse vähem. «Mida rohkem tekib fütoplanktonit, seda rohkem seotakse ka süsihappegaasi,» lisas ta. Tema sõnul on see hea kliimale, kuid vaalade kasvuhoonegaaside netoheitkogust me ei tea. Nimelt eritavad vaalalised hingamisel ka metaani. Juulis algab selle küsimuse lahendamiseks nelja-aastane uuring.