Merikilpkonni ähvardav sooline ebavõrdsus võib nad Maa pealt pühkida
/nginx/o/2023/02/10/15132518t1h7c7b.jpg)
Merevee temperatuuri tõus avaldab oma mõju ka randadele, kus pesitsevaid merikilpkonni ähvardab sooline ebavõrdsus ja surm, selgub kolmapäeval avaldatud uuringust.
Kliima muutumise tagajärjel ilmnenud nähtus võib juba ohustatud roomajad veelgi hapramasse seisu seada, sest nende paljunemistsükkel on pikk ja kohanemisvõime aeglasem kui palju teistel liikidel, näiteks lindudel või liblikatel.
Merikilpkonnad munevad oma munad liiva sisse kaevatud aukudesse, kuid globaalsest soojenemisest tingitud meretemperatuuri tõusu tõttu on muutunud soojemaks ka liiv. Kui liiva sisse tehtud pesad on soojemad, paistab kooruvat rohkem emasloomi. See viib aga populatsiooni soolise tasakaalu paigast ning tulevikus on emastel kilpkondadel raske paaritumiseks kaaslast leida.
Tõusvad temperatuurid on juba oma mõju avaldanud: paljudes pesitsuspaikades ongi emasloomi tunduvalt rohkem. Kuid kõrgemad temperatuurid võivad ka järglaste üldarvu vähendada.
Kolmapäeval ajakirjas Royal Society Open Science Journal avaldatud uuringus vaatlesid teadlased, kas pesitsusperioodi nihutamine aasta jahedamale perioodile võiks merikilpkonni aidata. Teadlased modelleerisid, kuidas merikilpkonnad suudaksid 1,5-kraadise globaalse keskmise temperatuuri tõusu mõjuga kohaneda 58 pesitsuspaigas üle maailma.
Nad leidsid, et pesitsusaja nihkumine maandas veidi üle poole merevee soojenemise mõjust, mis tähendab, et umbes 45 protsendil juhtudest oli pesitsemine siiski ohus. Uuringu soojenemisstsenaarium oli ka võrdlemisi optimistlik, sest praeguste suundumuste kohaselt tõuseb globaalne keskmine temperatuur 2,6 kraadi üle tööstuseelse keskmise. «Tegelikult on tõenäoline, et merikilpkonnade kohanemisvõime on väiksem,» ütles uuringu uhtivautor Jacques-Olivier Laloe AFP-le.
Siiski on mõned võimalused, kuidas inimesed saaksid aidata pesi jahutada – näiteks varju pakkuda või liiva kasta. Kuid autorite sõnul on need lahendused vaid ajutised. «Kliimamuutuste mõjude vähendamiseks on vaja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, minna üle taastuvenergiale ja muuta seda, kuidas maad kasutame,» kirjutati uuringus.
Teadlaste sõnul võiks sarnaselt modelleerida ka teiste roomajate tulevikku, kelle pesitsusedu samuti temperatuurist sõltub, nt krokodillid ja kilpkonnad.
Uuringus käsitleti kõiki seitset merikilpkonnaliiki, millest kuus on juba Rahvusvahelise looduskaitseliidu punases nimekirjas.