Eesti liigub CERNi täisliikmelisuse poole

CERNi logo. Foto: Fabrice Coffrini

Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) nõukogu otsustas alustada Eestiga täisliikmelisuse läbirääkimisi, mille tarbeks tuleb Eestit tänavu kevadel hindama CERNi hindamiskogu.

Eesti saavutas CERNis assotsieerunud liikmestaatuse 1. veebruaril 2021. aastal, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Hindamiskogu analüüsib Eesti võimekust täita CERNi täisliikmelisusega kaasnevaid tingimusi, nagu teaduse ja ettevõtluse taset. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on esimesed kaks aastat CERNi assotsieerunud liikmestaatust pakkunud Eesti ettevõtetele erinevaid võimalusi innovaatiliste projektidega tegelemiseks ja oma teadmusmahukuse suurendamiseks.

«Mul on hea meel, et Eesti liikmelisus CERNis on end juba ära tasunud ja ettevõtted on seda võimalust agaralt kasutanud. Eesti ettevõtted on seni võitnud nii väiksemaid kui ka suuremaid CERNi hankeid, kuid täisliikmeks saamine võimaldaks koostööd CERNi kui rahvusvahelise teadusorganisatsiooni vahel uute innovaatiliste toodete-teenuste arendamisel veelgi suurendada,» rääkis Järvan.

Assotsieerunud liikmesaatuses olles on ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate inimeste töölepingute rahaline kogumaht piiratud liikmesriigi aastase liikmemaksuga. 2022. aastal oli Eesti liikmemaks 1,3 miljonit eurot. Täisliikme staatuses taoline piirang kaob. Lisaks on CERNi täisliikmetel hääleõigus CERNi Nõukogus, CERNi Rahanduskomitees ja CERNi Teaduspoliitika komitees.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et Eesti täisliikmelisus CERNis võimaldab ka Eesti teadlaste ligi kolmkümmend aastat kestnud teaduskoostöö CERNiga viia uuele tasemele, kaasates sellesse suurema hulga teadlasi erinevatest teadusvaldkondadest. «Haridus- ja teadusministeerium kavandab selleks täiendavat rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöö toetamise meedet. Aastate jooksul oleme saanud palju kogemusi, CERNis toimuvate uuringutega on käinud tutvumas ka meie füüsikaõpetajad. Nüüd saame täisliikmena hakata osalema ka organisatsiooni juhtimisotsuste langetamisel,» ütles Lukas.

Füüsiku ja ettevõtja Andi Hektori sõnul on CERNi kaasabil sündinud palju tuntud lahendusi. «WWW, puutetundlik ekraan või näiteks PET ja täpsemad röntgensensorid meditsiinis on kõik omal ajal saanud võimendust just koostööst CERNiga. Ka meie oma ettevõttega GScan oleme saanud sealt mitmeid tehnoloogiaideid ja häid mõtteid,» tõi Hektor välja.

Eesti ettevõtetest on CERNis kõige suuremad lepingud AS Harju Elekter Elektrotehnikal ja AS Helmesel. Lisaks on CERNiga koostööd teinud ka TET-Estel AS, Xolo Go OÜ, Radius Machining, CNC Star OÜ, Miltton Events, Elfaro OÜ, Energiatehnika OÜ ja teised. Ühiste kavatsuste protokollid on sõlminud NPM Silmet OÜ, GScan ning Testonica Lab OÜ.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koordineerimisel edendab CERNi suunalist rahvusvahelist koostööd, tehnoloogiasiiret ja ettevõtlust Eestis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi ühendasutuse, mis pakub ka CERNiga koostööst huvitatud ettevõtetele lisainfot ja nõustamist.

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon on 23 liikmesriigiga rahvusvaheline teadusasutus, mis loodi teaduse ja tehnoloogia arendamiseks. Eesti on praegu assotsieerunud liikmesriik, mis on täisliikmelisusele eelnev aste.