Türgi maavärinas vabanes mitmesaja tuumapommi jagu energiat

Türgiat ja Süüriat tabanud maavärina tagajärjel on hukkunud 28 000 inimest. Foto: STOYAN NENOV

Esmaspäeval Lõuna-Türgit ja Põhja-Süüriat tabanud laastavast maavärinast vabanes energiat mitmesaja tuumapommi jagu. Kuigi niisuguse maavärina toimumine oli geoloogide hinnangul ootuspärane, oli seda täpselt ennustada siiski keeruline.

Suurusjärgus, nagu oli esmaspäevane Türgi maavärin magnituudiga 7,8, vabaneb seismilist energiat umbes 31,6 x 1015 džauli, mis on ligikaudu võrdeline 500 Hiroshima-sugusest tuumapommist vabaneva energiaga. Maksimaalsest võimalikust palju puudu ei olnudki: Eesti geoloogiateenistuse vanemgeoloog ja Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemlektor Heidi Soosalu räägib, et Türgi piirkonna geoloogilistes tingimustes võivad maavärinad küündida koguni 8 magnituudini.

«Tugevamad maavärinad on võimalikud laamade kokkupõrkepiirkondades, nagu on näiteks Jaapan ja Indoneesia,» ütleb Soosalu. Ta meenutab, et kõige suurem mõõdetud maavärin toimus 1960. aastal Tšiilis. «Selle magnituud oli 9,5. Energia vabanemise poolest oli see umbes 335 korda suurem kui Türgi 7,8. See ongi põhimõtteliselt juba seal piiril, mis maakeral nihkemurrangu korral üldse füüsikaliselt võimalik on,» selgitab ta.