Valitsus kuulutas välja riiklike teaduspreemiate laureaadid

teadus.postimees.ee

9. veebruar 2023, 12:01

Teaduse elutööpreemia laureaat Asta Õim. Foto: Alar Madisson

Valitsus määras tänasel istungil riiklike teaduspreemiate laureaadid. Välja anti kaks elutööpreemiat, lisaks jagati aastapreemiaid viimase nelja aasta parimate teadustööde eest.

Elutööpreemiad

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest otsustas valitsus riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel anda elutööpreemiad väärtuse 40 000 eurot kahele teadlasele.

Üheks neist Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor ja biokeemia osakonna juhataja Mihkel Zilmer, meditsiinilise biokeemia ja neuroteaduste ekspert ning tunnustatud toitumisspetsialist. Nii Eestis kui maailmas on temast saanud metaboloomika ehk orgaaniliste ainete väikeste kogumite muutuste uuringute pioneer. Komisjoni hinnangul on ta kliinilise ja baasteaduse ühendaja, siirdemeditsiini eestvedaja paljude haiguste mehhanismide ja riskide selgitamisel.

Mihkel Zilmer (1948)

1998 riigi teaduspreemia – arstiteaduse aastapreemia «Oksüdatiivse stressi patogeneetiline aspekt arteriaalse hüpertensiooni, südamepuudulikkuse, sepsise ja ajukahjustuse puhul» kollektiivi juhina
2002 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
2006 Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia
2013 riigi teaduspreemia – arstiteaduse aastapreemia «Südame- ja veresoonkonna siirdemeditsiinilised uuringud» koos Jaan Ehaga
2018 Tiiu Silla elutööpreemia teaduse ja tehnoloogia pikaajalise süstemaatilise populariseerimise eest
2020 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler

Teine elutööpreemia laureaat on Eesti Kirjandusmuuseumi keeleteadlane ja folklorist Asta Õim, kes on analüüsinud eesti keele sõna- ja väljendivara nii alusuuringutes kui tegelenud ka nende kasutamise rakenduslikuma poole ja populariseerimisega. Komisjoni hinnangul tõid tema koostatud suursõnaraamatud ja vestmikud meie kakskeelsesse leksikograafiasse põhjalikkuse ja usaldusväärsuse uue taseme; samal ajal pärssisid nõukogulike mõttemallide imbumist meie ühiskonda ning aitasid kaasa eesti keele positsiooni taastamisele ja lõimumisprotsessidele.

Asta Õim (1943)

1992 riigi teaduspreemia – «Sünonüümisõnastik»
1998 Eesti Teaduste Akadeemia medal
2001 Valgetähe V klassi teenetemärk

Täppisteadused

Lisaks elutööpreemiatele jagati aastapreemiaid väärtuses 20 000 eurot möödunud nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest.

Täppisteaduste alal pälvisid preemia Tartu Ülikooli füüsika instituudi teoreetilise füüsika kaasprofessor Tomi Sebastian Koivisto ja keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadur tööde tsükli «Füüsika metageomeetriline alus» eest.

Keemia ja molekulaarbioloogia

Aastapreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli «Keemilise sideme energia tootmisest ja ülekande regulatsioonist mitokondrites patoloogiate korral» eest sai keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur ja keemilise bioloogia laboratooriumi juhataja Tuuli Käämbre. Tsükkel annab olulise panuse mõistmaks meie keharakkude «jõujaamade» – mitokondrite energeetilise tasakaalu häire seost haigustega.

Tehnikateadused

Tehnikateaduste aastapreemia laureaat on Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi juhtivteadur Vitali Sõritski tööde tsükliga «Molekulaarselt jäljendatud polümeerid: kaasaegsed biomimeetilised sensormaterjalid meditsiiniliseks diagnostikaks ja keskkonnaseireks».

Laureaat ehitab polümeersetest materjalidest lõkse, mis jäljendavad elutähtsate või ohtlike ainete molekulide kuju ning oskavad ära tunda ja kinni püüda üksikuid sellised molekule. Loodud sensorid registreerivad selliseid ohtlikke aineid, nagu C-hepatiidi või kroonviiruse valk, aga ka närvisüsteemis olulisi valke, nagu ajurakkude toodetavad neurotroofsed faktorid.

Mõnel juhul teevad nad seda sadu kordi täpsemini kui klassikalised meetodid, nagu füsioloogilised retseptorid või antikehad. Sama molekulaarse jäljendamise tehnoloogiaga on ta ehitanud sensorid mitmesuguste antibiootikumide väga väikeste kontsentratsioonide määramiseks, mis on kriitiline teave keskkonna seisundi määramiseks.

Arstiteadus

Arstiteaduse alal said aastapreemia TÜ kliinikumi vanemarst-õppejõud ja Tartu Ülikooli laste intensiivravi ja farmakoteraapia professor Tuuli Metsvaht ning Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar tööde tsükli «Vastsündinute sepsise interdistsiplinaarne käsitlus» eest.

Irja Lutsar (1954)

1994 riigi teaduspreemia – arstiteaduse aastapreemia «Vastsündinu tervise mõjutamine mikrofloora kaudu» kollektiivi liikmena
2010 riigi teaduspreemia – arstiteaduse aastapreemia «Infektsioonide käsitlus omandatud immuunpuudulikkusega isikutel»
2013 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk
2014 Tartu Ülikooli suur medal
2019 Tartu Ülikooli väike medal
2020 Eesti Teaduste Akadeemia Karl Schlossmanni medal
2021 aasta kodanik
2021 Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk

Geo- ja bioteadused

Geo- ja bioteaduste alal sai preemia Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp tööde tsükli «Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis» eest.

Tuul Sepp (1984)

2012 Eesti teaduse populariseerimise peapreemia, trükisõnaline populariseerimine
2012 üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi valdkondadeülene peapreemia
2018 Eesti teaduse populariseerimise II preemia, audio-visuaalne ja elektrooniline meedia
2020 Vabariigi Presidendi noore teadlase preemia

Põllumajandusteadused

Põllumajandusteaduste aastapreemia laureaat on Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli professor akadeemik Veiko Uri. Tunnustuse sai ta tööde tsükli «Süsinikuringe majandatavates Eesti metsaökosüsteemides» eest.

Veiko Uri (1969)

2013 riigi teaduspreemia – põllumajandusteaduste aastapreemia «Produktsioon, süsiniku akumulatsioon ning lämmastikuringe kiirekasvulistes lehtpuupuistutes»
2016 Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk

Sotsiaalteadused

Sotsiaalteaduste alal said preemia Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur ja Söderntörni ülikooli rahvatervishoiu dotsent Mall Leinsalu, Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile ja Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur Aleksei Baburin tööde tsükli «Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele» eest.

Mall Leinsalu. Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool

Humanitaarteadused

Humanitaarteaduste preemia laureaat on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo kaasprofessor Enn Küng tööde tsükliga «Tallinna ja Stockholmi keskvõimude poliitilised, sõjalised, õiguslikud ning majanduslikud suhted 16. sajandi teisest poolest kuni 17. sajandi alguseni».

Teaduste akadeemia hinnangul vaatleb Uri oma töös Läänemere-äärsete riikide ajalugu tervikliku süsteemina, lisades poliitiliste olude, sõjanduse ja kaubanduse analüüsile laiema õigusliku ja institutsionaalse raamistiku. Fookuses on vanadele vabadustele tuginenud hansalinna ja omas ajas moodsa Rootsi militaarriigi huvide ja arusaamade lahknemine hõlmatud ajajärgul.

Kommentaarid