/nginx/o/2023/02/08/15125318t1h78eb.jpg)
Rahvusvaheline koodimurdjate töörühm teatas kolmapäeval, et on leidnud ja dešifreerinud 16. sajandi monarhi Mary Stuarti ammu kadunud salajased kirjad. Ajaloolased tervitavad Prantsusmaa rahvusraamatukogu digiarhiivist leitud kirju kui sajandi suurimat avastust Šotimaa kuninganna kohta.
Katoliiklane Mary Stuart kirjutas kodeeritud kirjad aastatel 1578–1584. Toona viibis ta Inglismaal vangistuses, sest arvati, et ta võib tahta oma protestandist nõole kuninganna Elizabeth I-le korraldada atentaadi. 1587. aastal mõisteti Mary Elizabeth I atentaadis süüdi ning ta pea raiuti karistuseks maha. Täna möödub sellest 436 aastat.
Rahvusvahelise valdkondadeülese teadusprojekti DECRYPT teadlased uurivad kogu maailma arhiive, et leida dešifreerimiseks kodeeritud ajaloolisi dokumente. Prantsusmaalt leidsid nad 50 Mary kirja, kus leidus hinnanguliselt 50 000 tundmatut sõna.
Kolm projekti teadlast kammisid läbi Prantsusmaa rahvusraamatukogu digiteeritud arhiivi (BnF) ja komistasid oma üllatuseks dokumentide otsa, mis olid valesti märgistastud: tähiste järgi olid need pärit 16. sajandi esimesest poolest Itaaliast. «Kui keegi tahaks Mary Stuarti kohta materjale leida, siis oleks BnF viimane koht, kuhu vaadata,» ütles ajakirjas Cryptologia avaldatud uuringu juhtivautor, Prantsuse arvutiteadlane ja krüptograaf George Lasry.
Lasry ütles AFP-le, et koodi dešifreerimine oli kolmikule, kuhu kuulusid ka Saksa muusikaprofessor Norbert Biermann ja Jaapani füüsik Satoshi Tomokiyo, nagu sibula koorimine.
Esmalt mõistsid koodimurdjad, et tekst ei ole kirjutatud mitte itaalia, vaid prantsuse keeles. Selles kasutati naissoost sõnavorme, mis viitasid, et kirja on kirjutanud naine. Sõnapaarid, nagu «minu vabadus» ja «minu poeg», vihjasid, et tegu on vangistatud emaga.
Läbimurde tõi sõna «Walshingham». Nimelt oli Francis Walshingham Elizabeth I peasekretär ja agendijuht. Osa ajaloolasi usub, et Walshingham oligi see, kes püüdis 1586. aastal Mary kinni, et peatada Babingtoni vandenõu kuninganna Elizabeth I atentaadi ja Mary võimulepääsemise kohta.
Leitud 57 kirjast kaheksa olid juba Ühendkuningriigi arhiivis olemas, sest Walsinghamil oli alates 1583. aasta keskpaigast Prantsuse saatkonnas spioon. Suurem osa Mary kirjadest oli adresseeritud tema toetajale, Prantsuse suursaadikule Inglismaal Michel de Castelnau Mauvissiere’ile. Lasry sõnul oli Mary piisavalt nutikas, et atentaadiplaani kirjades mitte mainida.
Selle asemel nähtub, et Mary püüdis kirjades diplomaatiliselt endale osaks saanud süüdistust välja vabandada, ta klatšis, kaebas oma tervise üle ja väljendas ahastust, kui tema poeg Šotimaa kuningas James VI rööviti. Lasry ütles, et tundis kuningannaga empaatiat, sest tegu oli tõeliselt traagilise looga.
Ajaloolased on kiitnud nii kolmiku saavutust koodimurdmisel kui ka ajaloolisel uurimistööl. «See avastus on kirjanduslik ja ajalooline sensatsioon,» ütles Briti ajaloolane John Guy, kes kirjutas Mary Stuarti elulooraamatu, millel põhines ka 2018. aasta film, kus on peaosas Saoirse Ronan. «Vaimustav! See on saja aasta olulisim leid Šoti kuninganna Mary kohta,» ütles Guy avalduses.
Glasgow' ülikooli Šoti ajaloo ekspert Steven Reid ütles, et see on kaasaja suurim uute tõendite avastus Mary kohta. Ta ütles AFP-le, et tõenäoliselt muudab see Mary teadaolevas eluloos nii mõndagi, ja lisas, et töö tulemused aitavad koostada ka täpsemaid versioone tema teistest kodeeritud kirjadest.
Hollandi Leideni ülikooli varauusaja kirjanduse professor Nadine Akkerman ütles, et ajaloolastele on see tõeline aare.
Arvatakse, et mõni Mary kiri on endiselt puudu, uurijate sõnul võiks järgmise sammuna käsile võtta BnFi digiteerimata originaaldokumentide arhiivi.