Peretoetust polegi vaja: Kariibi mere saart ähvardab ahviuputus

Chlorocebus pygerythrus Foto: Thomas Shahan, CC BY 2.0 <https://creativecommons.org/licenses/by/2.0>, via Wikimedia Commons

Prantsuse ametnikud otsivad Kariibi mere saarel Saint-Martinis võimalusi vervetahvide sissetungiga võitlemiseks, sest kohalike võimude hinnangul ohustavad nad populaarse turismisihtkoha elurikkust.

Aafrikast pärit primaadid paljunevad jahmatava kiirusega ning ohustavad sellega mõnede põliste liikide ellujäämist. Vervetahvid (Chlorocebus pygerythrus), kes sattusid saarele koloniseerijatele kuulunud lemmikloomadena või kaubalaevadelt, on praeguseks oma märkimisväärse kohanemisvõime tõttu levinud üle terve saare.

Prantsusmaa ja Hollandi vahel pooleks jagatud saar on oma kaunite liivarandade ja mitmekesise elusloodusega populaarne turismisihtkoht. Hiljuti astusid Hollandi võimud radikaalse sammu ja võtsid vastu otsuse 450 ahvi magama panna. Osana kolmeaastasest plaanist vervetahvide leviku ohjeldamisest on mittetulundusühing Nature Foundation St. Maarten saanud ülesande populatsiooni harvendamiseks ahve püüda. Prantsuse võimud on aga endiselt sobiva abinõu otsinguil.

Saartel töötava ökoloogi Hulien Chalifouri sõnul võib liigi pidurdamatu levik piirkonna bioloogilist mitmekesisust mõjutada. Ka kohalike seas on ahvidel kehv maine, sest nood kipuvad prügikastides sorima, aiasaadusi hävitama, inimeste vara lõhkuma ja agressiivselt käituma.

Oma menüü osas ei ole see võõrliik eriti valiv. Vervetahvid söövad pea kõike, sh linnumune ja põllukultuure. Kohalike uurijate hinnangul suurenes ahvide arvukus märgatavalt 2017. aasta orkaani Irma järel. «Nad lõikavad rohke vihma tagajärjel tekkinud toiduküllusest kasu ja see tuleb omakorda kasuks nende paljunemisele,» ütles Chalifour AFP-le. «Me ei saa lasta neil edasi paljuneda, nad on kõikjal.»

Prantsuse ametnike palvel hindab zooloog Nathalie Duporge enne järgmiste sammude üle otsustamist võimalike meetmete keskkonnamõjusid.