NEW SCIENTIST Andmete kogumine võib aidata eesootavaid haiguspuhanguid ette ennustada

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Ühendkuningriigis testitakse regulaarselt DNA sekveneerimisega raskete hingamisteede infektsioonidega (nt gripp ja RSV) inimestelt võetud proove. Antud projekt võib kaasa tuua paremad ravimeetodid ja vaktsiinid, samuti hoiatada ohtlike uute haiguspuhangute eest.

Tehnoloogiat katsetatakse koroonatestidega, enne kui see järgmisel aastal kasutusele võetakse. 

Hingamisteede viiruse ja mikrobioomi algatuse projekti taga olev meeskond ütleb, et ei ole teadlik ühestki sarnasest plaanist mujal maailmas, kuid nad loodavad, et teised riigid võtavad sama lähenemisviisi kasutusele. Selle soodustamiseks teevad nad kõik meetodid ja andmed vabalt kättesaadavaks.

«Loodame, et seda saab kasutada kogu maailmas,» ütleb projekti grupijuht Ewan Harrison Ühendkuningriigis Cambridge'is asuvast Wellcome Sangeri instituudist.

Kui viiruse genoome on olnud võimalik järjestada aastakümneid, siis alles alates koroonapandeemiast hakkasid paljud riigid rutiinselt järjestama tuhandeid proove. See näitas, kuidas haiguse taga olev viirus SARS-CoV-2 arenes oodatust kiiremini. Muu hulgas võimaldas selline genoomseire teadlastel tuvastada esimesi omikronvariante ja ennustada, et need põhjustavad üle maailma tohutu haigusjuhtumite laine.

«Esimest korda inimkonna ajaloos on laiaulatuslik genoomika andnud valitsustele ja poliitikakujundajatele ette hoiatuse selle kohta, mis epideemia korral juhtuma hakkab, ja ma arvan, et see on tõesti oluline ja sügav muutus,» märgib Harrison.

Tema sõnul võivad ka paljud teised viirused, näiteks RSV, põhjustada tõsiseid hingamisteede infektsioone, kuid meie praegune arusaam neist on äärmiselt piiratud. «Kui välja arvatud väike kogus genoomi järjestamist gripijuhtumite puhul, ei toimu teiste viiruste puhul rutiinset jälgimist,» ütleb Harrison.

Praegu näitavad raskeid infektsioone põhjustavate viiruste tuvastamiseks mõeldud testid ainult seda, mis tüüpi need on, näiteks rinoviirus või adenoviirus, ütleb Judith Breuer Londoni ülikooli kolledžist.

Viiruse kogu genoomi järjestamine paljastab selle kohta palju rohkem teavet ning võib olla mitmel viisil kasulik. See võib aidata tagada, et inimesed saavad kõige tõhusamaid ravimeetodeid. Lisaks võib viia see paremate vaktsiinide loomiseni, nagu juhtus SARS-CoV-2 omikronvariandi sihtmärgiks olnud mRNA tõhustusdoosidega. Geneetiline sekveneerimine võib samuti paljastada, kuidas viirused levivad ja seega aidata neid ohjeldada.

Viimasena, kuid mitte vähemtähtsana, loodab Harrison varakult märgata esilekerkivaid uusi haigusi. Tõenäosus seda hästi teha on palju suurem, kui ka teised riigid teevad rutiinset genoomseiret.

«Meetodid ja tehnoloogiad, mida Ewan ja Sanger arendavad, on äärmiselt kasulikud, ütleb Breuer. 

Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.

Tagasi üles