Jahmununa seadsin sammud oma perearsti juurde, kes tellis vereanalüüsid ja munasarjade ultraheli, mis kinnitas, et mul on polütsüstiliste munasarjade sündroom ehk PCOS. Aga ta tunnistas, et ei tea sellest suurt midagi. Nii jäin mures ja segaduses üksi seisundiga, mille olemasolu mulle ootamatult ilmsiks oli saanud.
Paljud mu sõbrad on sama kogenud. Vaatamata asjaolule, et PCOS on 18-45-aastaste naiste seas kõige levinum hormonaalne häire ja peamine viljatuse põhjus, on meil olnud keeruline saada selget vastust, mis see täpselt ikkagi on ja mida sellega peale hakata.
17 aastat pärast seda, kui mulle diagnoos pandi, on see üldine mõõn aga pöördunud. Tänaseks mõistavad teadlased PCOS-i põhjuseid paremini ning sellesse suhtutakse kui tõsisesse seisundisse, mis ei mõjuta vaid munasarju, aga millega käivad kaasas ka psühholoogilised ja kardiovaskulaarsed probleemid ja ainevahetuse häired. Just sel põhjusel tahetakse see haigus tänavu ka ümber nimetada. Selgem arusaam on ühtlasi avanud võimaluse uute raviviiside leidmiseks.