PÕHJAMAINE KOSMOSESAAGA ⟩ Taani arhitektid tahavad Kuule viia õdusa kodutunde

Mariliis Kolk
, reporter-toimetaja
Copy
Kosmosearhitektidel võttis oma uue kodu üles seadmine Põhja-Gröönimaa külmunud pinnasel aega pea terve kuu.

 
Kosmosearhitektidel võttis oma uue kodu üles seadmine Põhja-Gröönimaa külmunud pinnasel aega pea terve kuu.  Foto: SAGA

Kaks Taani arhitekti katsetasid kaugel inimesest ja karmides oludes – Gröönimaal – üht võimalikku kokkupandavat maja, mida saaks kunagi tulevikus kasutada, kui inimkond taas Kuule lendab ja seal kanda kinnitab. 61 päeva väikeses «kuukapslis» veetnud meeste sõnul aitasid ekstreemse isolatsiooniga kõige paremini toime tulla enda liigutamine, hobidega tegelemine ja isiklikud vestlused kaaslasega.

Juhtun varasügisese Nuuki ainsas ülikoolihoones üsna juhuslikult pealt kuulma, kuidas üks erakordselt entusiastlik meesterahvas kambale Gröönimaa noortele ühel õigupoolest üsna masendava maiguga üritusel inspiratsioonikõnet peab. «Tahtsin väiksena Narnias elada, olla Indiana Jones või Harry Potter,» alustab ta oma jutustust. Veel ajavööndi vahetusest toibumata valan endale tassi kohvi ja kikitan kõrvu, sest lahti rulluma hakkav lugu paistab mulle hullumeelne.

Noorel Taani arhitektil nimega Sebastian Aristotelis on unistus teha kosmos kõigile ligipääsetavaks. Kõlab nagu Elon Musk või Jeff Bezos? Mitte päris. Aristotelise rida pole ei kosmoseturism ega astronoomia, arhitektina soovib ta kosmosesse viia kodutunde, taanlastele omase hygge (taani ja norra keeles «hubasus, õdusus») ning välja uurida, mida läheb tarvis selleks, et inimene end ebaloomulikus keskkonnas mugavalt tunneks. Asi, mis insenerile on paras pähkel. Aga et sinna üldse lähedale jõuda, tuli tal kõigepealt endal Maa peal kosmost mängida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles