Vaba Akadeemia loeng ⟩ Niilo Kaldalu: «Faagiravi. Viirustega bakterite vastu»

Postimees teeb reedel otseülekande Tartus toimuvalt Vaba Akadeemia loengult, kus on külas Niilo Kaldalu, kes seekord räägib viiruste kasutamisest bakterhaiguste ravimiseks.

Bakteriofaagid ehk lihtsalt faagid on bakterite viirused. Nad ei nakata inimest ega muid organisme peale bakterite, ega kuna meie keha asustab suur hulk baktereid, on seal ka suur hulk faage. Bakteriofaagid avastati üle saja aasta tagasi, kui leiti, et on midagi mikroskoobis nähtamatut, mis põhjustab bakterite surma. Üks avastaja, Felix d’Herelle, kes andis faagidele ka nime, tegi katse kasutada oma avastust bakteriaalse düsenteeria raviks. Tema esimesed katsed olid edukad. Järgnes faagiravi buum. Bakteriviirustega üritati ravida erinevaid haigusi. Vahel see õnnestus, aga sageli mitte. Buum lõppes penitsilliini ja teiste antibiootikumide avastamisega. Läänes hakati faagiravisse suhtuma kui meditsiiniajaloo kurioosumisse, samas jätkus faagide raviks kasutamine ja vastav uurimistöö Idablokis, suurim keskus oli d’Herelle’i kolleegi ja sõbra Georgi Eliava asutatud instituut Tbilisis.

Aastatuhande vahetuse paiku tekkis Läänes faagiravi vastu taas huvi. Vahepeal oli bakteriviiruste bioloogia kohta väga palju teada saadud. Faagide uuringud olid aluseks tänapäevase molekulaarbioloogia ja insenergeneetika tekkele. Antibiootikumiresistentsuse levik ja uute antibiootikumide nappus viis selleni, et mõne patsiendi jaoks polnud enam ühtki töötavat ravimit. Sellises olukorras lubati faagiraviga katsetada. Tänapäeval on uuenenud ja täpsest faagiravist saamas moodsa personaalmeditsiini osa. Lisaks inimeste ravile leiavad faagid kasutust veterinaarias ja toidutööstuses.

Loeng toimub 3. veebruaril kell 18.15 Tartu Jakobi Kultuurikojas (Jakobi 41).

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.

Varasemaid Vaba Akadeemia loenguid on võimalik järele vaadata Postimees TV-s.