Teadlase vaade Isegi linnud räägivad meile sellest, mis metsadega toimub

Asko Lõhmus
, Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja
Copy
Lageraie järgselt pole kirjurähnil ei kohta kus peistseda ega tüvesid, mille koore alt toitu nokkida.
Lageraie järgselt pole kirjurähnil ei kohta kus peistseda ega tüvesid, mille koore alt toitu nokkida. Foto: Piqsels

Linnud on looduses silmatorkavad tegelased, kelle uurimisel ja kaitsel on auväärne ajalugu. Järgnevalt selgitan, miks tasub linde jälgida ka arutelus metsade säästliku majandamise üle. Teatavasti on säästliku metsamajanduse kriteeriumide seas metsade elurikkuse ja ökoloogilise potentsiaali säilitamine.

Esmalt on asi on bioloogias: linnud on muu elurikkuse «tarbijad»; neid mahub metsa just niipalju, kui mets taimse ja loomse toidu, pesapaikade ja varjevõimaluste kaudu võimaldab. Nõnda elab viljakamatel aladel ja mitmekesistes puistutes linde tihedamalt, aga raiejärgses arengureas ei ole neid sugugi kõige rohkem kiireima puidujuurdekasvuga (keskealises) metsas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles