/nginx/o/2023/01/29/15107450t1h7457.jpg)
Üks sagedasemaid antidepressantide kõrvalnähte on kõigi emotsioonide sumbumine. Tänu värskele uurimusele teame nüüd veidi paremini, miks see mõnikord juhtuda võib.
Ühed kõige sagedamini kasutatavad antidepressandid kuuluvad selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) klassi. Arvatakse, et need tõstavad ajus serotoniini taset, kuigi kuidas see täpselt meie tuju parandab, on ebaselge.
Kuni pooltel antidepressantide tarvitajatest sumbuvad lisaks negatiivsetele emotsioonidele ka positiivsed. «Nad räägivad, et ei tunne eriti midagi,» ütleb Cambridge’i ülikooli teadlane Barbara Sahakian.
Depressiooni endaga kaob sageli nauding tegevustest, mis inimese jaoks kunagi meeldivad olid. Seetõttu uuris Sahakian koos oma töörühmaga SSRI emotsioone summutavat toimet 66 inimesel, kellel ei olnud diagnoositud depressiooni ega olnud ka ise selle sümptomitest märku andnud.
Osalejatele manustati kas laialt levinud SSRId, mida nimetatakse estsitalopraamiks, või platseebotablette. Kolm nädalat hiljem täitsid nad mälu ja õppimisega seotud ülesandeid.
Ühes ülesandes mõõdeti, kui hästi osalejad preemiate saamisest õppisid, kusjuures osalejad pidid korduvalt valima kahe stiimuli vahel. Katse-eksituse meetodil said nad üldjuhul teada, et üks stiimul viib preemiani teisest tõenäolisemalt. Seejärel muutsid teadlased osalejatele ütlemata iga stiimuli pealt saadud tasu saamise tõenäosust ning osalejad pidid uue süsteemi selgeks õppima.
Antidepressandi kasutajad olid stiimulile 23 protsenti vähem tundlikud kui platseebot kasutanud patsiendid. Teadlased mõõtsid seda selle järgi, kui kiiresti nad oma valikuid muutsid. Edasised katsed näitasid, et ravimi võtmine ei vähendanud nende kognitiivseid võimeid muul moel.
Tulemused viitavad, et SSRId vähendavad inimeste tundlikkust preemiate või muude meeldivate kogemuste suhtes, kirjutab Sahakian. Ravimid võivad aga ka negatiivsete tunnete intensiivsust maandada, millest võib abi olla, lisab ta.
«Loodan, et see ei tee arste antidepressantide väljakirjutamisel ettevaatlikumaks, sest need on äärmiselt olulised ravimid,» ütleb naine. «Loodan, et see julgustab arste hoopis patsientidega võimalike kõrvaltoimete üle arutama.»
«Miks antidepressandid mõnel inimesel emotsionaalset tuimust põhjustavad, on tõesti tähtis küsimus,» ütleb Oxfordi ülikooli teadlane Catherine Harmer. «Ma arvan, et saadud tulemus ei seleta, miks selline mõju tekib, aga see võib olla kasulik marker siis, kui hakkame välja töötama uusi ravimeetodeid, millel sellist kõrvaltoimet ei oleks.»
Harmeri sõnul oleks uuring olnud otstarbekam, kui osalejatelt oleks küsitud ka nende enda hinnangut oma emotsioonide kohta.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkinud Mariliis Kolk.