Hiljuti lõi laineid juturobot ChatGPT, mis võib etteantud teemal kirjutada essee või doktoritöögi – õpetajad kardavad, et selle abil muutub spikerdamine massiliseks ja kontrollimatuks, kuid teisalt võib see anda õppureile ka uusi mõtteid. Lisaks plagieerimisvõimalustele on tehisreaalsusel teisigi ohte: näiteks kippus masin tööavaldusi läbi vaadates naisi diskrimineerima ja valima ametisse mehi, ent ohtudele vaatamata on selge, et juturobot, nagu ka tehisreaalsus, on meie uus reaalsus.

Tehisreaalsuse (Artificial Intelligence, AI) võimalikkus on kütnud kirgi juba 1980. aastatest alates. Küll kardetakse, et robotid võtavad ära meie töö, ja nüüd kardavad õpetajad, et õpilased kasutavad teadmiste kontrolli ajal tehisintellekti arendava ettevõtte OpenAI loodud juturoboti ChatGPT abi. Tehnoloogiaentusiastid ja «rehepapid» aga juubeldavad, et keegi ometigi on loonud krati, kes tassib omanikule vajalikku kraami ja säästab aega.

Kuna AI tuleku on juba 2017. aastal Tom Vander Ark artiklis «Ask About AI: The Future of Work and Learning» välja toonud tänapäeva ühiskonna ühe suurima mõjurina, mis järgmistel kümnenditel õpilaste elu muudab, siis parem on endale asi selgeks teha nii vanematel, õpetajatel kui ka tulevaste õppijate tööandjatel.