Valimatu kalapüügi tulemusel jõuavad Prantsusmaa randadele sajad hukkunud delfiinid

Edela-Prantsusmaal randa uhtunud delfiin. Foto: NICOLAS TUCAT

Prantsusmaa Atlandi ookeani rannikule on uhtunud sadu delfiine ja arvatakse, et igal aastal hukkub kalameeste võrkudes veel tuhandeid. Keskkonnakaitsjad ja Brüssel survestavad valitsust mereimetajaid kaitsma.

Lindude kaitseliiga (LPO) juht Allain Bougrain-Dubourg teatas kolmapäeval, et ta julgustas president Emmanuel Macronile saadetud kirjas riigipead tegutsema, et päästa delfiine väärkohtlemise või lausa väljasuremise eest.

«See dramaatiline olukord on eriti aktsepteerimatu, arvestades, et surmad on välditavad,» lisas Bougrain-Dubourg.

Delfiinide hüvangust hoolivate aktivistide sõnul tuleb Prantsusmaa ja Hispaania vahel Biskaia lahes kahjulik kalapüük, sealhulgas süvamere- ja merepõhjatraalimine, mitmeks nädalaks peatada.

Ookeani seirekeskus PELAGIS on märganud delfiinide hukkumise hüppelist tõusu Atlandi ookeani rannikul, ainuüksi jaanuaris on rannale uhtunud 127 harilikku delfiini – eelmise aasta jaanuaris oli rannale jõudnud hukkunute arv 73.

Delfiinisurmade kasvu täheldatakse tavaliselt veidi hiljem, kui loomad veebruarist märtsini rannikul asuvale toitumisalale siirduvad. See ränne viib neid kokku meduuse ja meriahvenat püüdvate kalalaevadega.

Tänavu on hukkunute arvu kasv eriti varajane, avaldas PELAGIS. Kogu 2022. aasta jooksul uhtus rannikule 669 delfiini, mis oli märgatav langus 2020. aasta 1209 isendilt.

Teadlased usuvad, et üle 80 protsendi surnud delfiinidest vajub mere põhja või laguneb vees ning kaldale jõuab vaid viiendik hukkunutest. See tähendab, et tegelik hukkunute arv on märksa suurem, ulatudes kuni 11 000 isendini aastas.

Rannale uhtunud delfiinidel märgatakse kõige enam püügivahendite vahele jäämise märke, ütles Pelagis, LPO lisas, et nende sabauimed on lõhenenud ja keha peal on selged kalavõrgu jäljed.

Kalurid Prantsusmaa vetes. Foto: Nicolas Garriga

Põhja-Atlandi ökosüsteeme jälgiv teadusasutus CIEM on aastaid mõningate valimatute püügitehnikate kasutamise osas riigile talvist pausi soovitanud, kuid tööstuskalurid vastavad neile alati ägeda vastupanuga.

Pärast Euroopa Komisjoni kaheaastast survet ja aktivistide tähelepanu all olemist on Pariis seni pakkunud tehniliste meetmetega kaheksapunktilist plaani, kuid otsesest keelust on riik hoidunud.

Meetmed hõlmavad vabatahtlikku vaatlemiskava kalalaevade pardal, satelliitseiret ja traalerite sobitamist kaamerate või akustiliste tõrjeseadmetega, mis ajavad delfiine laevadest eemale.

Valitsuse sõnul on paljud kalalaevad efektiivsuse testimiseks juba suuremahulise eksperimendi raames seadmetega varustatud.

Aga LPO kirjeldas valitsuse otsust kui «poolikuid meetmeid, mis ei muuda midagi ja lähevad meile kallist aega maksma».

Keskkonnakaitsjate grupp Sea Shepherd ütles, et tõrjuvad seadmed loovad delfiinide söötmisaladel tohutuid keelutsoone, mis võivad loomi neile vajalikust toidust eemal hoida.

Prantsusmaa valitsus ei ole ajutiste keeldude võimalust veel täielikult eitanud, pakkudes välja, et kalapüügile võiks «ajalisi ja ruumilisi piiranguid» katsetada Biskaia lahes 2024. ja 2025. aasta talvedel. «Kui puuduvad rahuldavad tulemused delfiinide juhusliku püügi vähendamisel».

Sellest aktivistidele niipea ei piisa. Sea Shepherd esitas teadmata isikute vastu 16. jaanuaril sekkumata jätmise eest kriminaalkaebuse.