Eksperdid keeravad täna paika viimsepäeva kella seierid

Viimsepäevakell 2022. aastal. Foto: SCANPIX

Maailma juhtivad teadus- ja julgeolekueksperdid annavad täna pärastlõunal teada, millist aega hakkavad tänavu näitama viimsepäeva kella seierid.

Maailma juhtivad teadus- ja julgeolekueksperdid kavatsevad seoses Ukraina sõja ja teiste kriisidega seada täna pärastlõunal uuesti paika viimsepäeva kella seierid. Aatomiteadlaste bülletään teatab sümboolse kella uuest ajast Eesti aja järgi kell 17.

Viimsepäeva kell on tsivilisatsiooni huku metafoor ning see peaks andma märku, kui lähedal on inimkond enda hävitamisele. Organisatsiooni väitel tuleks iga-aastast hinnangut võtta kui üleskutset.

Nii lähedal keskööle pole viimsepäeva kell varem olnud.

Kella keeramise otsuse teevad igal aastal bülletääni teadus- ja julgeolekunõukogu ning sponsorite nõukogu, kuhu kuulub 11 Nobeli auhinna laureaati. Bülletään on avaldanud, et 2023. aastal arvestatakse Venemaa-Ukraina sõja, bioohtude, tuumarelvade leviku, kliimakriisi jätkumise, valeinfo leviku ja hävituslike tehnoloogiatega.

Kella seierid näitasid 2021. aasta jaanuaris 100 sekundit südaööni ning on jäänud sinna tänaseni. Nii lähedal keskööle pole viimsepäeva kell varem olnud.

Ülemaailmset hukatust sümboliseeriv kell loodi 1947. aastal ning algul näitas see seitset minutit südaööni. Kõige kaugemal keskööst on kellaosuti olnud pärast külma sõja lõppu 1991. aastal – 17 minuti kaugusel.

Aatomiteadlaste bülletääni asutasid 1945. aastal Albert Einstein ja J. Robert Oppenheimer koos teiste teadlastega, kes olid olnud osa Manhattani projektist, mille raames toodeti esimesed tuumarelvad.