Gröönimaal on millenniumi kõrgeim temperatuur (1)

teadus.postimees.ee
Copy
Sulamisveejõed Gröönimaa liustikul.
Sulamisveejõed Gröönimaa liustikul. Foto: SCANPIX

Mõnes paigas Gröönimaa keskosas on temperatuur kõrgem, kui on olnud viimase tuhande aasta jooksul, selgub möödunud nädalal teadusajakirjas Nature avaldatud uuringust. Kui varem oli selgeid märke soojenemisest näha rannikualadel, siis nüüd on teadlastel kinnitus, et inimmõju ilmneb ka maailma kõige puutumatutes paikades.

«See kinnitab halbu uudiseid, mida me kahjuks juba teame… On selge, et soojenemine tuleb kontrolli alla saada, et Gröönimaa mandrijää sulamine peatada,» ütleb Kopenhaageni ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor ja kõnealuse uuringu kaasautor Bo Møllesøe Vinther.

Kuigi rannikuäärsetes ilmajaamades on juba aastaid temperatuuri tõusu registreeritud, on andmed ligi 3 kilomeetri paksuse ja peaaegu 2 miljoni ruutkilomeetri suuruse liustiku kohal valitseva temperatuuri kohta olnud ebaühtlased, pealegi pole pikaajalisi vaatlusi seal üldse tehtud.

Nüüd ajakirjas Nature avaldatud uuringut tehes puurisid Saksa ja Taani teadlased jääkilpi piisavalt sügavale, et rekonstrueerida Põhja- ja Kesk-Gröönimaa temperatuuriandmed alates aastast 1000 pKr kuni 2011. aastani. Selgub, et aastatel 2001–2011 registreeritud soojenemine ületab peaaegu kindlalt tööstuseelse ajastu temperatuurikõikumise vahemiku. Tol kümnendil oli temperatuur keskmiselt 1,5 kraadi soojem kui 20. sajandil. Jääpuursüdamike andmeid on tarvis selleks, et kinnitada vaatlustulemuste usaldusväärsust.

Sulamisveest tekkinud tiigid liustiku pinnal.
Sulamisveest tekkinud tiigid liustiku pinnal. Foto: Scanpix

Ülemaailmse soojenemise tõttu on Gröönimaa mandrijää juba sulama hakanud. NASA teatel on Gröönimaa jääkilp praegu põhiline maailmamere paisumise põhjustaja, sest Arktika piirkond soojeneb ülejäänud planeedist kiiremini. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2021. aasta aruandes jõudsid teadlased sadu värskemaid uuringutulemusi ja prognoose võrreldes muuhulgas järeldusele, et kui inimkond jätkab kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist senisel moel, tõstab Gröönimaa mandrijää merepinda 18 sentimeetri võrra.

Kilomeetritepaksuses liustikus on piisavalt vett, et tõsta maailmamere taset seitsme meetri võrra.

Ühendkuningriigi Leedsi ülikooli teadlane Andrew Shepherd on uudisteagentuuride vahendusel juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et uuringus kasutatud jääsüdamikud koguti üle 10 aasta tagasi ning sellest ajast on keskmine õhutemperatuur veel rohkem tõusnud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles