L, 4.02.2023

EKA disainerid kudusid uuringu raames teksapükstest mütsid

teadus.postimees.ee
EKA disainerid kudusid uuringu raames teksapükstest mütsid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest tehtud lõng.
Ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest tehtud lõng. Foto: Evert Palmets

Eesti Kunstiakadeemia juhtimisel valminud uuring näitas, kuhu liiguvad Eestis tekstiilijäätmed ja mida nendega teha saaks. Selgub, et ühe variandina on võimalik teksapükstest mütse kududa.

Mis kasutatud riietest saab ja saada võiks, näitas täna ilmunud EKA uuringuraport. Poolteist aastat kestnud projekti tulemused näitavad, et Eestis on võimalik tekstiili ümber töödelda, kuid vajame selleks korralikku masinaparki.

Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori (DiMa) andmete järgi saaks ringlusse võtta 22 protsenti Eestis ära visatud riietest. Eelkõige saaks kasutada vanu T-särke ja teksapükse. Kodutekstiilidest voodipesu, laudlinu, rätikuid ja lappe. Oluline on, et materjalis oleks sama koostisega kiud.

Tekstiilitööstus on üks saastavamaid

  • Igal sekundil viiakse maailmas prügilasse või põletatakse ära veoautotäis riideid ja kodutekstiili.
  • 11 kilo kasutatud tekstiili viskab eurooplane minema aasta jooksul.
  • Äravisatud tekstiilist kogutakse ELis taaskasutamiseks kokku veerand.
  • Ümber töödeldakse üks protsent kokku kogutud rõivastest, Eestis ei toimu seda üldse.

Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud teadusprojekti raames kogus DiMa koostöös uuskasutuskeskusega kokku 425 kilo kasutatud tekstiile. Käsitsi sorteerisid uurijad materjalid ja eemaldasid metallist või prinditud detailid.

Ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest tehtud müts.
Ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest tehtud müts. Foto: Reet Aus

Tekstiilid purustati trumlites, kuni neist sai kiumass ning kokkupressitud mass saadeti kraasimisse. Koostöös Viljandi Kultuuriakadeemiaga segati purustatud kiud villaga, et tulemus saaks ühtlasem ja elastsem ning kraaslindist kedrati lõng.

Teksade abil valmis taevasinine, T-särkidest aga värviliste täppidega hallikas lõng. Kodutekstiili abil sai kolmas lõng valge. Neist kooti mütse ja kampsuneid. See oligi EKA uurimisprojekti mõte – näidata, et ringmajandus on Eestis võimalik. Tuleb vaid kätte võtta ja ära teha.

Koos TalTechi teadlastega arendati mitmekihilised komposiitmaterjalid, millest tootedisainer Argo Tamm arendas väikemööbli.

Tekstiilijäätmetest tehtud väikemööbel.
Tekstiilijäätmetest tehtud väikemööbel. Foto: Evert Palmets

Kõik oleks võimalik, kui oleks vahendeid

Uuringust järeldasid teadlased, et Eestisse tuleks luua esmane võimekus tekstiili eeltöötlemiseks: sorteerimiseks, puhastamiseks ja kiustamiseks. Praegu puuduvad selleks sobivad lahendused. Tehnoloogiad, mis uuringus kasutusel olid, pole loodud massiliseks kasutuseks või just riiete kiustamiseks. Toetudes Soomes avatud LSJH tehase näitele, hindasid uuringu autorid, et tekstiilijäätmete käitlustehas võiks maksma minna 2,4 miljonit eurot.

Kaua pole oodata aega. Euroopa Liidu direktiivi järgi peavad liikmesriigid 2025. aastast alates tekstiili sorteerima. 2030. aastast peab aga iga uus ELis toodetud rõivaese sisaldama vanadest jäätmetest loodud uut materjali.

2,4 miljonit eurot võiks maksma minna tekstiilijäätmete käitlustehas

«Selle asemel, et keskenduda jäätmetele, oleks mõistlik küsida, miks tooted lõpetavad prügilas?» ütles ringmajanduse üks eestkõnelejatest, disainer Reet Aus. «Oleks aeg hakata vaatama jäätmeprobleemi kui disainiküsimust. Kui me toodaks ringdisainipõhimõtteid järgides, puuduks meil jäätmeprobleem sellisel moel.»

Seniks peame kasutatud riiete kuhilatega midagi tegema. Neist uute disaintoodete kudumine ja pressimine on võimalik, tõestas EKA uurimisgrupp.

Märksõnad
Tagasi üles