L, 4.02.2023

EESTIMAA LOODUSE FOND ⟩ Elanikel võib tulevikus kaduda võimalus raiete osas kaasa rääkida

Elanikel võib tulevikus kaduda võimalus raiete osas kaasa rääkida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Pildil RMK raietööd Kaagveres.
Pildil RMK raietööd Kaagveres. Foto: Sille Annuk

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) keskkonnajuristi Liis Keerbergi sõnul kaasneb kavandatava seaduseelnõuga oht, et riik jätab kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH-alade raieplaanide kooskõlastamisest kohalikud elanikud kõrvale ning ka omavalitsustele jääb vaid näiline õigus kaasa rääkida.

«RMK survestab praktikas omavalitsusi nõustuma KAH-aladel kõigi raieliikidega, sealhulgas puhkemetsadesse sobimatute lageraietega. Eelnõu seda olukorda kogukondade ja omavalitsuste jaoks paremaks ei muuda. Lahendus, mida ka laiem avalikkus toetab, on KAH-alade majandamine püsimetsana,» ütles Keerberg.

ELF kirjutab kodulehel, et riigikogusse saadetud planeerimisseaduse ja metsaseaduse täiendamise seaduse eelnõu eesmärk oli kohalikele omavalitsustele andma senisest suuremad volitused kõrgendatud avaliku huviga aladel metsade majandamises kaasa rääkida. Näiliselt hea kavatsus peidab endas aga mitmeid õiguslikke kitsaskohti ega lahenda raiete pealesurumise ning kaasamise näilisuse probleeme.

ELFi hinnangul tõrjub kavandatav seadus kogukonnad otsustamisest kõrvale. Nimelt liiguvad KAH-alade majandamist puudutavad üksikasjad RMK ja kohalike omavalitsuste vaheliste kokkulepete tasandile. Eelnõu sätestab, et omavalitsus peab seisukoha kujundamisel kuulama ära ka kohalikud elanikud, kuid mida omavalitsus ärakuulamise tulemusega peale hakkab, pole selge. Metsaseaduse järgi peab RMK kaasama KAH-alade raiete planeerimisse kohalikud kogukonnad ja elanikud. Kui RMK langetab otsuseid peamiselt kokkuleppel omavalitsusega, tähendab see metsaseadusega vastuollu minekut. Nimelt sätestab rahvusvaheline säästva metsanduse standard ehk FSC – mille sertifikaat on ka RMK-l –, et kohaliku kogukonna otsustusõigust saab kolmandale osapoolele delegeerida vaid siis, kui kogukond on selleks andnud survestamata, selge ja informeeritud nõusoleku. Seega tekitab otsustusõiguse üleandmine omavalitsusele küsimuse, kuivõrd on see lahendus üldse kooskõlas FSC standardiga.

RMK jääb ka seadusemuudatuse korral KAH-aladel raiete tegemise peamiseks otsustajaks, kes lähtub praktikas peamiselt majanduslikest kaalutlustest, eelistades uuendusraieid – sealhulgas lageraieid – põhjendades seejuures sageli, et uuendusraietega majandamine on RMK kohustus, märgib ELF.

Hea õigusloome eeskirja kohaselt ei vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust juhul, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud mõju. Antud eelnõu puudutab ELFi kinnitusel kõiki Eesti omavalitsusi ja kõiki kogukondi, kelle elukeskkonda riigimetsade majandamine mõjutab. Ometi polnud eelnõu koostajate hinnangul eelnõule väljatöötamiskavatsust tarvis, sest muudatused on selleks liiga tühised. Väljatöötamiskavatsuses tuleks muu hulgas selgitada, millised olulised mõjud võivad seaduse rakendamisega kaasneda ja kuidas neid analüüsitakse.

Võimaliku lahendusena toob ELF välja KAH-alade püsimetsana majandamise. Turu-uuringute ASi värske uuringu järgi pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana 77 protsenti Eesti elanikest.

Märksõnad
Tagasi üles