/nginx/o/2021/03/03/13661227t1h2251.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/13/15076279t1he1bf.jpg)
Kirjanik ja humorist Vladislav Koržets on kirjutanud: «Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema!» Nii mõnedki meist on naudinguga kaasa elanud humoristide andekatele tekstidele. Üks huumori olulisi võtteid on sõnade tähendusruumiga mängimine. Kasutades ühe või teise sõna mitmetähenduslikkust ja muutes ka taustsüsteemi, saame luua ilmekaid ja vahel ka väga täpse tähendusega kujundeid. Kui kuulaja naljast aru ei saa, siis pole see kellelegi õnneks ohtlik, sest huumorit ju päris tõsiselt võtta ei maksa.
Igapäevases suhtluses kasutame samuti mitmesuguseid mõisteid. Paraku on tavaline, et eri valdkondades tegutsevad inimesed ei pruugi mõistete tähendusruumi ühtmoodi mõista, sest eri valdkonnad on andnud ühele ja samale sõnale igaüks ise tähenduse. Ja muidugi on poliittehnoloogiateski üsna tavaliseks võtteks sõnade tähenduse nihestamine, ja seda enam mitte nalja tegemise eesmärgil. Kui suhtlejad üksteisest aru ei saa, siis tekib möödarääkimine, arutelu kas katkeb või hullemal juhul lähevad osalised tülli. Möödarääkimise puhul aitab vaid mõistete tähendusruumide üle arutamine, mida silmas peeti.
Kuid mõistete tähendusruumid muutuvad ja kujunevad ka pikema aja jooksul justkui märkamatult. See on ühelt poolt loomulik muutuva ühiskondliku olemise peegeldus. Näiteks telefoni mõiste on tema leiutamisest alates koos tehnoloogia arenguga tundmatuseni muutunud. Kuid vahel võib mõne sõna tähendus muutudagi kuidagi iseenesest sisuliselt eksitavaks.
Selline tähendusruumide muutus võib ka otseselt mõjutada meie maailma mõistmist. Me oskame tähele panna midagi, mida oskame ära tunda, või missugused tähendused on meisse kujunenud. Seepärast on oluline aeg-ajalt meie kasutuses olevaid mõisteid uuesti üle kalibreerida, mõistmaks nende tähenduste taga olevaid sisulisi protsesse ja hoidmaks triivima läinud tähendusi eluga vastavuses.
Kas õpetaja õpetab või õpilane õpib?
Kõik tahavad saada võimalikult head haridust. Mida targemad on inimesed, seda paremini oskame oma isiklikku või ühiskondlikku elu korraldada. Igal aastal jälgitakse pingsalt koolide riigieksamite edetabeleid, et teada saada, kust tulevad välja kõige targemad õpilased.
Vahel räägitakse koolist isegi kui teenindusasutusest, kus õpetaja kui teenindaja roll on õpilasele kui kliendile teadmised üle anda. Mis tähendab, et vaatamata pikale kasutuseale on õpetaja ja õpetamise mõiste tähendusruum ühiskonnas hakanud triivima. Kuidas suhestub see tähendusruumi triiv päriseluga ehk õppeprotsessiga?
Kui käin mõnes koolis esinemas, loengut või seminari pidamas, siis vahel olen sissejuhatuseks öelnud, et mina ei saa mitte kedagi õpetada. Minul puudub selleks vähimgi võimalus. Ma saan õpetajana anda õpilastele võimaluse õppimiseks. Ma saan kujundlikult anda õpilasele teadmiste laegaste võtmed.
Mida paremini oskame asju sõnaliste mõistetega kirjeldada, seda paremini oskame neid asju ka tähele panna ja nende üle arutleda.
Saan anda vaid teejuhiseid, kuidas kõige mõistetavamat teed mööda õige laeka juurde minna, kuid õpilane peab tahtma ise nende laegaste juurde minna ja nad avada. Loomulikult on mul võimalik teha seda uudishimu ärataval viisil. Saan leida ja välja tuua arusaadavaid seoseid kuulajate varasema elukogemusega ja võimalike tulevikuhuvidega.
Saan arvestada ealiste erisustega, toimumiskohaga ja veel kümnete loodetavasti õpiõhinat tekitavate võtetega. On palju võimalusi õppeprotsessi mõjutamiseks. Kuid ma ei saa mitte kedagi ja mitte kunagi vägisi, vastu õpilase tahtmist õpetada. Õpetamise käigus on võimalik vaid kujundada teatud ulatuses tingreflekse, kuid õppida saab üksnes õpilane ise.
Kas arst ravib või haige paraneb?
Kui inimene jääb haigeks, siis läheme ikka arsti juurde lootuses, et ta meid ravib. Kuid mida tähendab ravimine? Ravimiseks nimetame tegevust, kus arst otsib üles meie organismi talitluses toimunud kõrvalekalde põhjuse ja siis mõjutab mitmesuguste võtetega organismi talitlust niimoodi, et tekkinud kõrvalekalle võimalikult kiiresti taanduks.
Loomulikult on arstil nagu ka õpetajal võimalik haiget mitut moodi innustada, lootust anda, õhutada vajadusel ka käitumist muutma. Kuid paraneda saab vaid haige ise. Ja kui haige paraneda ei taha, väheneb kohe ka arsti ette võetud tegevuste efektiivsus. Töö on tellija materjalist – see kehtib ühtviisi nii rätsepa kui ka arsti töö kohta.
Kas inimene kasvatab või taim kasvab?
Meil on taimekasvatajad ja metsakasvatajad. Kes kasvatab taimi aknalaual lillepotis, kes kasvuhoones, kes peenral, kes põllul ja kes metsas. Kõikide nende tegevuste kohta ütleme, et inimene kasvatab taimi. Kui selle mõiste sisusse süüvida, siis selgub, et inimene ei kasvata ühtegi taime. Kui inimene paneb lille aknalauale lillepotti, siis ta paneb potti sobiva mulla ja lillepoti sobiva valguse ja temperatuuri kätte. Kastab vastavalt vajadusele. Inimene lihtsalt loob oma tegevusega talle meeldivale lillele kasvamiseks sobivad tingimused. Kuid taim kasvab ise.
/nginx/o/2023/01/13/15076280t1h5af5.jpg)
Kui inimene tegutseb põllul või metsas, ka siis ei kasvata ta ühtegi taime ega puud. Inimene üksnes mõjutab oma tegevusega põllul või metsamaal ökoloogilisi ja ökofüsioloogilisi tegureid eesmärgiga anda kasvueelis soovitud taimeliikidele.
Ta kas künnab põldu, kaevab maad, rohib või raiub välja ebasobivaid liike, harvendab eesmärgiga, et istutatud või külvatud taimed saaksid kasvamiseks viitstardi ja neil poleks tarvis kulutada energiat teiste taimede ja liikidega konkureerimiseks. Ja soovitud taimed kasvavadki täiesti ise. Eeldusel, et kasutatud võtted ja loodud tingimused neile sobivad.
/nginx/o/2023/01/13/15076281t1h5f1c.jpg)
Kas inimene toodab või muundab energiat?
Eriti möödunud aastal kerkis keskseks teemaks energia. Ikka ja jälle räägime ühel või teisel meetodil, kuid loodetavasti võimalikult odavast energiatootmisest. Vaidlused tootmisviiside ja hindade üle on kirglikumad kui kunagi varem. Kuid mille üle me siiski arutame? Kus ja millised on energiat tootvad tegevused? Kas me üldse saame rääkida energiatootmisest sisulises mõttes ja tegemist ongi kujundliku mõistega, mille otsetähendus on pigem eksitav?
Päikeseenergia on ainuke, mille abil on võimalik ära hoida maakera entroopia kasvu. Enamik entroopiast jääb Päikesele ja Maale voogab vaid osa energiast valgusena.
Senini on inimkonna valdav energiatootmisviis paraku veel fossiilkütuste põletamine. Kuid mida toodab nafta, gaasi või söe põletamine? Selle käigus ei toodeta mitte ühtegi džauli uut energiat, vaid muundatakse varem fotosünteesi käigus keemilise energiana salvestunud päikeseenergiat ümber inimesele sobivamaks energialiigiks.
Autode, rongide ja lennukite mootorites muundatakse keemiline energia põlemise vahendusel kineetiliseks energiaks. Soojuselektrijaamades muundatakse keemiline energia soojusenergiaks, see omakorda elektrienergiaks. Ka tuumaenergeetika ei tooda mitte kübekestki uut energiat, vaid muundab radioaktiivsetesse isotoopidesse salvestunud tuumaenergia soojusenergiaks, mida omakorda muundatakse edasi elektriks.
/nginx/o/2023/01/13/15076282t1hf18e.jpg)
Ka taastuvenergeetikat arendav ettevõtlus ei tegele uue energia tootmisega, vaid muundab Päikesel valguseks muundunud termotuumareaktsioonienergiat Maal kasutatavateks energialiikideks, millest levinumad on elektri- ja soojusenergia ning ka mehaaniline energia.
Oluline vahe teiste energialiikidega seisneb siiski asjaolus, et Päikeselt laekuv energia on ainuke, mille abil on võimalik ära hoida maakera entroopia kasvu. Enamik termotuumareaktsioonides tekkinud entroopiast jääb Päikesele ja Maale voogab vaid osa energiast valgusena.
Kõik, mida me aegade jooksul oleme maapõuest võtnud ja põlema pannud, on tegelikult aastamiljonite vältel talletunud – fossiliseerunud – päikeseenergia. Kui nüüd see lühikese ajaga ära põletada, mida inimkond on tegemas, siis vabaneb palju entroopiat ehk tööd mitte tegevat energiat ning ka süsihappegaasi, mis me kliimatasakaalu nihutavadki.
Muundades pooljuhtidega valgust elektriks või napsates tuulikutega Päikese liikuma pandud õhust energiakillukesi, ei kasvata me korratust Maal sedavõrd, kui teeme seda fossiilset pärandit energiaks ja rahaks muundades.
Lõpetuseks
Me paneme tähele seda, mida oskame tähele panna, ehk seda, mida oleme märganud. Mida paremini oskame asju sõnaliste mõistetega kirjeldada, seda paremini oskame neid asju ka tähele panna ja nende üle arutleda. Mõistete tähendusruum mõjutab ka meie arusaamist maailma asjadest. Mida vähem on meil otsest kokkupuudet mõiste aluseks olevate tegevustega, seda rohkem tähendusruumi täpsus meid mõjutab.
Kui tähendusruum hakkab triivima, siis hakkab see eksitama ka meie maailma mõistmist. Seepärast tasub alati võtta aeg maha ja mõtiskleda ühe või teise mõiste tähenduse üle – kust on see pärit, mida see kirjeldab, kas ja kuidas on selle sisu aja jooksul muutunud või on hoopis keegi teadlikult meie eksitamiseks tähendusruumiga mängima hakanud.
Entroopia
- Füüsikas, aga ka informaatikas kasutatav mõiste, mis iseloomustab korrapäratust.
- Termodünaamika II seadus osutab, et suletud süsteemi entroopia kasvab, mis laias laastus tähendab seda, et näiteks gaasi moodustavad molekulid liiguvad moel, et nende liikumised erineksid üksteisest aina rohkem.
- Kui aineosaksed moodustavad kristalli, siis entroopia aga väheneb, sest kristalli korrapära on suurem, kui gaasi oma.
- Maal võib entroopia siiski vahel ka väheneda ja see on võimalik, kuna Maa pole füüsikalises mõttes suletud süsteem.
- Entroopiaga iseloomustatatkse energia seda osa, mis pole suuteline tegema tööd: energia jäävuse seaduse järgi tõuseks Ülemiste järve temperatuur, kui ühel kaldal valada järve kannutäis keevat vett. Samas: järve teisel kaldal seda mõju termomeetriga mõõta on lootusetu – kannutäies vees olev energia entroopia kasvab järve valades sedavõrd, et termomeetris oleva vedeliku paisutamine, mis on samurti töö, on sellele energiaportsule ülejõu käiv ülesanne.
- Claude Shannon, informatsiooniteooria looja 1948. aastal, kirjeldas ka informatsioonilist entroopiat. Selle arusaama järgi on näiteks mündiviskamise entroopia palju väiksem kui täringuviskamise oma: kahe võimaliku valiku asemel kuus. See seab ka nõuded kanalitele, millega informatsiooni allikas ja vastuvõtja on seotud.
- Keeleliste mõistete triivi üks põhjusi on keele loomupärane kõrge entroopia määr, ja kui mõisteid ei korrigeerita ega täpsustata ja täpselt ei edastata, hakkavad inimesed mõistma ühe ja sama sõna all eri asju.