AK ⟩ Nihkunud tähendused kahjustavad nii maailmapilti kui maailma

Kuremaa tuulik: energia tootmise seadmeteks nimetatud masinad ei tooda, vaid muundavad energiat ühest liigist teiseks. Tuulikud on juba sajandeid muundanud päikeseenergiat mehaaniliseks energiaks, mille abil jahvatati jahu või käitati ka tööstust.  Foto: Urmas Tartes

Kirjanik ja humorist Vladislav Koržets on kirjutanud: «Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema!» Nii mõnedki meist on naudinguga kaasa elanud humoristide andekatele tekstidele. Üks huumori olulisi võtteid on sõnade tähendusruumiga mängimine. Kasutades ühe või teise sõna mitmetähenduslikkust ja muutes ka taustsüsteemi, saame luua ilmekaid ja vahel ka väga täpse tähendusega kujundeid. Kui kuulaja naljast aru ei saa, siis pole see kellelegi õnneks ohtlik, sest huumorit ju päris tõsiselt võtta ei maksa.

Igapäevases suhtluses kasutame samuti mitmesuguseid mõisteid. Paraku on tavaline, et eri valdkondades tegutsevad inimesed ei pruugi mõistete tähendusruumi ühtmoodi mõista, sest eri valdkonnad on andnud ühele ja samale sõnale igaüks ise tähenduse. Ja muidugi on poliittehnoloogiateski üsna tavaliseks võtteks sõnade tähenduse nihestamine, ja seda enam mitte nalja tegemise eesmärgil. Kui suhtlejad üksteisest aru ei saa, siis tekib möödarääkimine, arutelu kas katkeb või hullemal juhul lähevad osalised tülli. Möödarääkimise puhul aitab vaid mõistete tähendusruumide üle arutamine, mida silmas peeti.

Kuid mõistete tähendusruumid muutuvad ja kujunevad ka pikema aja jooksul justkui märkamatult. See on ühelt poolt loomulik muutuva ühiskondliku olemise peegeldus. Näiteks telefoni mõiste on tema leiutamisest alates koos tehnoloogia arenguga tundmatuseni muutunud. Kuid vahel võib mõne sõna tähendus muutudagi kuidagi iseenesest sisuliselt eksitavaks.