NEW SCIENTIST ⟩ Uusaastalubadused läksid juba vett vedama? Vaata, kuidas neist siiski kinni pidada

, New Scientist, kaasautor
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Kõik teavad, mida ühe hea loo jaoks tarvis on. Meie peategelasel on tema teekonna alguses omad vead, kuid ta on armastusväärne isiksus ülla eesmärgiga. Stseen stseeni järel seisab see tegelane vastamisi väljakutsete ja tagasilöökidega, mis teda uutele radadele viivad. Loo lõpuks on ta arenenud ning teda saadab edu. Mõelgem Jane Eyre’ile, Luke Skywalkerile või Gilgamešile.

Need süžeed köidavad meid romaanides, filmides ja videomängudes. Kuid hea lugu pakub meile enamat, kui meelelahutust. Hiljutised uurimused näitavad, et jutustued, mida me enda elust räägime, võivad kujundada seda, kuidas me stressiga toime tuleme. Inimestel, kes näevad oma elu võitluste ja võitudena, näib olevat palju parem vaimne tervis. Seda võiks kirjeldada kui vigadega kangelase efekti.

Mis veelgi parem, psühholoogid on leidnud, et oma mälestuste ja tulevikuvaadete põimimine hästi läbimõeldud narratiiviks aitab meil oma püüdlusi saavutada. Kui soovite oma elus uue lehe pöörata, aitab see valida kuupäeva uue peatüki alustamiseks. Vastupidiselt levinud arvamusele on 1. jaanuaril antud lubadused sel põhjusel tõhusamad.

Niisiis, olgu teie eesmärgiks raha säästmine, eksamiteks õppimine, suitsetamisest loobumine või vormi saamine – paremat aega alustamiseks pole. Peab lihtsalt teadma, kuidas oma rakendada oma narratiivi jõudu, et oma tahtejõudu tugevdada, oma heaolu ja iseloomu parandada.

Esimene peategelane narratiivpsühholoogia tärkavas uurimissuunas on USAs Illinoisi osariigis asuva Northwesterni ülikooli teadlane Dan MacAdams. Saanud oma bakalaureusekraadi humanitaarteadustes, olid teda alati köitnud Lev Tolstoi suguste kirjanike suursugused narratiivid. Kui ta psühholoogiat õppima hakkas, hakkas ta mõtlema loost, mida jutustame iseendast. Ta mõtles, kas see ongi tegelikult meie individuaalse identiteedi olemus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles