/nginx/o/2023/01/12/15075949t1h7ab8.jpg)
Väikese kupli all Islandil Hellisheiði maasoojuselektrijaama lähedal pumbatakse süsihappegaasi täis vett maapinna alla sadade meetrite sügavusele poorsesse basalti. Vähemalt nii mulle öeldakse: vesi on nii selge, et kui ma väikesest aknast torusse piilun, paistab see tühi. Süsihappegaas reageerib kivimis leiduvate metallidega ja muutub karbonaadiks, lukustades selle gaasi aastatuhandeteks ohutult maa sisse, kirjutab populaarteadusliku ajakirja New Scientist kaasautor Michael Le Page.
Islandi jaoks on see projekt vahend, mis aitab saavutada eesmärki 2040. aastaks süsinikuneutraalseks saada. Arvestades, et see riik vastutab vaid 0,01 protsendi ülemaailmse süsinikuheite eest, ei muuda see iseenesest suurt midagi. Kuid tehnoloogiad, mida Islandil arendatakse ja katsetakse, aitavad ka paljudel teistel riikidel rohelisemat suunda võtta.
Island on taastuvallikate suunas jõudnud juba kaugemale kui ükskõik milline teine riik. Seal hakati maasoojusenergiat arendama 1930. aastatel, esimene projekt küttis vett Reykjaviki ujula, kooli ja haigla jaoks.
Kui maailma 1970. aastatel energiakriis tabas, kiirendas Islandi valitsus geotermilise ja hüdroenergia arengut. Praegu tuleb sealne elekter pea täielikult taastuvallikatest, umbes 70 protsenti hüdroenergiast ja 30 protsenti maasoojusjaamadest. See tähendab, et Island on üks väheseid riike, kes oma elektrivarustust rohestab.
Enamgi veel, ligi 90 protsenti riigi küttest tuleb maasoojusjaamade kuumast veest, ülejäänust suurem osa elektrist ja vaid mõnes üksikus hoones kasutatakse endiselt õlikatlaid. See toob Islandi teistest riikidest tublisti ettepoole: Euroopa Liidus annavad taastuvenergiallikad keskmiselt vaid 23 protsenti kütte- ja jahutusenergiast.
Praeguse energiakriisi tingimustes on taastuvallikatele ülemineku eelised suuremad kui kunagi varem. Kuigi energiakulude kasv paljudes kohtades on inimestele ja ettevõtetele mitmel pool kõva löögi andnud, on Islandil kulud madalad. «Meil on 20-aastane hinnastabiilsus,» ütleb Dagný Jónsdóttir maasoojusenergiaettevõttest HS Orka. See odav roheline energia on meelitanud Islandile näiteks andmekeskusettevõtteid ja tema sõnul huvi kasvab. «Hullud elektrihinnad Euroopas on huvi meie vastu suurendanud.»
Süsinikuneutraalsuseni on Islandil veel pikk tee minna. Kui arvestada maakasutuse heitkoguseid, on Islandil mõnede hinnangute kohaselt suurimad heitkogused inimese kohta Euroopas – 41 tonni süsihappegaasi või selle ekvivalenti aastas.