See tunne on ilmselt paljudele tuttav: unetus on levinud mure. Samuti on sellel kaugeleulatuv tervise- ja majandusmõju. Teadlased on aastakümneid vaeva näinud, et hea lahendusega lagedale tulla ning uneuuringute viimaste aastate plahvatuslik kasv ongi aidanud unetuse aluseks olevad neuroloogilised ja vaimsed protsessid kindlaks teha.
Sügavam arusaam, kuidas aju seda kurnavat seisundit põhjustada võib, tähendab, et oleme selle ravis jõudnud pöördepunkti. See tähendab, et oleme üsna hästi varustatud välja selgitamaks, miks kellelgi on magamisega raskusi võib olla ja kuidas talle kauaoodatud puhkust pakkuda. «Unetus on lahendatav probleem,» ütleb Oxfordi ülikooli teadlane Colin Espie.
See on muusika paljude kõrvadele. Võimalik, et kas teie ise või keegi teie lähedastest võiks sellest uuest teadmisest otsest kasu saada, arvestades, kui levinud unetuse probleem on. Erinevate küsitluste kohaselt kogeb kolmandik inimestest regulaarselt uinumis- ja unespüsimise raskusiv. Et probleem kvalifitseeruks unetuseks, peab see öine rahutus aset leidma vähemalt kolm korda nädalas rohkem kui kolme kuu jooksul. Ja mis kõige tähtsam, unetus ei tohi olla seotud väliste teguritega nagu nutune beebi või liigne pidutsemine. Samuti peab sellega kaasnema päevatöö tegemise võimekuse langus, mh väsimus, ärrituvus või keskendumisraskused. Nendele rangetele kriteeriumidele vastab umbes 10 protsenti elanikkonnast, kuigi meeste ja naiste vahel on märkimisväärseid erinevusi.