New Scientist ⟩ Loe, mille Itaalia füüsik Jumala asemel leidis

Cornelia Prkeri teos «Külm tumeaine» on üheks võtmeteoseks, mille ümber toimud arutelu sellest, millised on nüüdisfüüsika arusaamad Universumi ülesehitusest ja toimimisest. Tuleb välja, et ühest vaadet ei pruugigi olla – on vaid projektsioonid. Foto: Wikimedia Commons

Kas maailma juhivad mingid ülimad seadused või mõne arvates ka olendid? Kas asjaolu, et ühe ja sama asja kohta on mitu erinevat seletust on vastuolu või asjade tegelik olemus? Kui paljudel on õigus, mis on siis tõde ja kas seda ongi mõtet otsida? Neile küsimustele ostivad vastused Carlo Rovelli ja teda intervjueerinud Michael Brooks.

CARLO ROVELLI seisab plahvatava kuuri ees. Tema selja taga ripuvad killud seintest ja selle kuuri puruks pihustatud sisust – lapse kolmerattalise jalgratta osad, plaadimängija jupid ning rebitud osad Wellingtoni merejahist. Olen tulnud füüsiku ja menuka autoriga kohtuma näitusel Briti Tate kunstigaleriisse Londonis. Sel moe laiali paisatud objektid on Ühendkuningriigi ühe tunnustatuma nüüdiskunstniku Cornelia Parkeri looming ja see on tuntud tema suuremõõtmeliste installatsioonide poolest, kus igapäevaobjekte on erineval moel ümberpaigutatud.